Foto: Rauno Volmar

Käimas on järjekordne vaatus sajandi ühe skandaalsema märksõna — maadevahetuste — saagas. Riigikogu keskkonnakomisjon vaagis hiljuti looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. See lõpetaks looduskaitsealuste maatükkide „tasaarvestamise” süsteemi, mis 2009. aastal Keit Pentuse ja Mart Laari ettepanekul loodi, et riik ei peaks masu ajal konnakotka pesa või nõtke näkirohu kasvukohaga õnnistatud kinnistuid omanikelt turuhinnaga välja ostma. Nüüd on masu läbi. Riik on valmis neid kinnistuid taas välja ostma.

Seadus tehti Pollile?

Alates maadevahetuse skandaali puhkemisest 2006. aasta lõpus on looduskaitsepiirangutega kinnistute omanikke puudutavaid mängureegleid korduvalt muudetud. 2007. aastal asendati vahetusmenetlus omandamismenetlusega avalduste laekumise järjekorras. Seejärel hakati piiranguga kinnistuid tasaarvestama maa-ameti enampakkumistel müüdavate kinnistutega.

Aitamaks aru saada, kes on olnud maadevahetamises viimasel ajal edukad, natuke statistikat. 2009. aastal oli järjekorras 800 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnistut, millest 63% kuulus eraisikutele. Nüüdseks on nimekirjas ligi 400 kinnistut, millest 72% kuulub eraisikutele. Metsandusega seotud ettevõtteid on vaid mõni üksik ja ettevõtteid, mis oleksid otseselt seotud mõne tuntud reformierakondlasega, nimekirjas pole.

Samal ajal räägitakse, et Sylvesteri metsanduskontserni endisel suuromanikul Mati Pollil olevat ambitsioon osta kokku ohtralt maad Lõuna-Eestis, iseäranis Õru vallas. Ka Neinar Seli kauaaegne äripartner, üks edukamaid maadevahetajaid Margus Kübar müüs mõni aasta tagasi vahetusmenetluses omandatud põlise riigimetsa kinnistud (umbes 800 hektarit) just Pollile kuuluvale Metsatervenduse OÜ-le.

Avalehele
34 Kommentaari