Patrullipolitseinike sissetulek tõuseb uue palgasüsteemi alusel 80 eurot. Foto: Tanel Meos

Riigikogus menetluses olev Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna fraktsioonide esitatud seaduseelnõu tõmbab kriipsu peale ligi 200 alates 2010. aasta 1. jaanuarist pensionile läinud politseiametniku õigustatud ootusele saada kõrgemat pensioni. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants kinnitas, et on probleemist teadlik.

Kuni 2010. aastani pensionile jäänud politseinike ja piirivalvurite pension oli seotud nende ametipalgaga ja nende pension tõuseb vastavalt iga-aastase vanaduspensioni suurendamise indeksile.

Alates 2010. aastast uue politsei ja piirivalve seaduse alusel pensionile läinud inimeste pension pidi hakkama tõusma vastavalt sama töökoha palgaastme tõusule. Teisisõnu: kui ametniku kunagise ametikoha palk tõuseb, tõuseb automaatselt ka tema pension.

Järgmisest aastast tõusevad politsei- ja piirivalveameti (PPA) palgaastmed tuntavalt, kuna juhtkond on korrastanud palgasüsteemi. Kuna sellisel juhul peaks tuntavalt tõstma ka nende inimeste pensione, kes läksid pensionile alates 2010. aastast ja hakkasid saama pensioni sõltuvalt palgaastmest, siis viimasel hetkel tulid võimuerakondade fraktsioonid välja eelnõuga, millega seotakse kõigil taas pension vanaduspensioni indeksiga.

Enne 2010. aastat pensionile läinud ametnikud said esimest korda pensionitõusu selle aasta kevadel, kui vanaduspensioni üle mitme aasta indekseeriti ja suurendati seda üle nelja protsendi. Pärast 2010. aastat pensionile jäänud ametnikud jäid aga sellest tõusust ilma, lisaks oli masu tõttu ka nende palka ja seetõttu ka pensioni kärbitud kaheksa protsenti. Need 195 inimest leiavad, et riik kohtles neid ebavõrdselt, sest neil oli õigustatud ootus, et koos palgaastmega tõuseb tulevikus vastavalt sellele ka nende pension, mida nüüd uue seadusemuudatuse tõttu aga ei juhtu. Samas tõuseb nende pension tulevikus seoses indekseerimisega.

Ebavõrdne erand

Riigikogu õiguskomisjon arutas, kas on võimalik tagantjärele neile 195 isikule saamata jäänud raha maksta. „Selgus, et pensionisüsteemis puudub täna mehhanism pensionide tagantjärele indekseerimiseks. Taolise erandi loomine aga põhjustaks omakorda taas ebavõrdsust ka 195 isiku pensionide hulgas, sest ei puudutaks 2012. aastal pensionile läinud isikuid,” tõdes Pomerants.

Nimelt jäi nimetatud 195 isikust 75 inimest pensionile 2012. aastal ja pensionide indekseerimise põhimõtte järgi ei kuulu jooksval aastal määratud pensionid samal aastal indekseerimisele. „Kui tagantjärele indekseerimine võimalik oleks, siis jääksid indekseerimata 75 inimese pensionid ja 120 inimese pensionid suureneksid võrreldes nii 75 inimese kui ka 1325 inimese pensionidega,” selgitas Pomerants. Parim variant on tema arvates pensionide indekseerimine võimalikult kiiresti ära teha, et ebavõrdsus veel suuremaks ei kasvaks.

Kui politseipensionäre ei saa PPA kuidagi aidata, sest seadusi võtab vastu riigikogu, siis praegu töötavate ametnike jaoks tekitab küsimusi ka uus palgasüsteem. Kuigi peadirektor Raivo Küüt on siselistis süsteemi tutvustanud, on rahuolematuid endiselt palju.

PPA peadirektori asetäitja varade alal Indrek Tibar kinnitas, et uue süsteemi järgi kellegi palk ei vähene, kuid toimub üleminek täiesti uute põhimõtetel palgasüsteemile. Kui näiteks ametnik teeb samasugust tööd nagu kolleeg, kuid on temast kolm aastat väiksemat palka saanud, siis nüüd need palgad ühtlustatakse. Politseinikul, kes sai suuremat palka, ei pruugi sissetulek tõesti tõusta, kuid väiksema palgaga sama tööd tegev ametnik jõuab temaga ühele tasemele.



UUS PALGASÜSTEEM

Sotsiaalsed garantiid suurenevad

Kuigi välisel vaatlusel on võimalik politsei- ja piirivalveameti uuest palgamäärade tabelist välja lugeda, et 16% võrra suureneb ka peadirektori teenistus, siis PPA peadirektori asetäitja varade alal Indrek Tibari kinnitusel see nii ei ole.

Nimelt viiakse palgaastmed politseis kooskõlla uue avaliku teenistuse seadusega, mille kohaselt ametniku palgast 80% võib olla palgaaste ja 20% lisatasud. Varem moodustas näiteks peadirektori teenistusest suurema osa just lisatasu ja väiksema osa põhipalk.

Tänu palgaastmete tõusule suurenevad töötajate sotsiaalsed garantiid: just palgaastme järgi määratakse nii puhkusetasusid kui ka tulevikus pensioni. Lisatasudest suureneb regioonitasu Ida-Virumaal 80 eurot ja Põhja prefektuuris 100 eurot ning lisandub kõrgendatud riskiga töötasu.

Siiski on tõepoolest ka 106 juhti, kelle palk tõuseb, kuid nende puhul on enamasti tegemist regionaalsete kriminaaltalituste või kordonite juhtidega. Samas ei vasta Tibari kinnitusel tõele väide, et näiteks kolmandal palgaastmel olevate patrullipolitseinike palk ei tõuse. „Nende astmepalk suureneb vähemalt 16% ja samal palgaastmel olevatel piirivalvuritel 19%. Lisaks tuleb patrullipolitseinikul juurde kõrgendatud riskitasu 25 eurot. Kõigi nende sissetulek tõuseb keskmiselt 80 eurot,” viitas Tibar.