Probleem on selles, et omavalitsused maksavad palka tegelikele õpetajatele, mitte teoreetilistele kohtadele ja paljudes maakohtades pole õpilaste ja õpetajate arv proportsioonis. Iga „üleliigse” õpetaja tõttu väheneb teistele õpetajatele makstav summa. Sellepärast ei pruugi kõikides omavalitsustes palga tõstmiseks raha jaguda. Mõnes jääb seda puudu praegugi. Nii võivadki kõige tõenäolisemalt palgatõusus kaotada suuremate linnade gümnaasiumiõpetajad, kelle koolides on klassis vähem lapsi kui seatud norm 32.

Edasi lugedes saab teada, millest õpetajate palk siis ikkagi sõltub ja miks just suurlinnade õpetajate palgatõus väiksem on.