Riik teeb õpetajatele lubatud palgatõusu tähe all hoopis haldusreformi

Ehkki riik lubab õpetajatele kõrgemat palka, ei saa seda kõik, mistõttu on õhus streigi võimalus.

Õpetajad on marus, sest ministeerium pole suutnud selgeks teha, kuidas raha jagama hakatakse. Vastus sõltub aga, nagu viimasel ajal alati, koolide kokku tõmbamisest. Nimelt ei jaga riik lisaraha õpetajale, vaid omavalitsusele tervikuna, arvestades sealjuures selle valla või linna optimaalset õpetajate arvu (vt skeemi). Summa oleneb sellest, kui palju õpilasi omavalitsuses õpib ja kui väikse või perifeerse kohaga on tegu. Seejuures saab rohkem raha põhikooli osa.

Probleem on selles, et omavalitsused maksavad palka tegelikele õpetajatele, mitte teoreetilistele kohtadele ja paljudes maakohtades pole õpilaste ja õpetajate arv proportsioonis. Iga „üleliigse” õpetaja tõttu väheneb teistele õpetajatele makstav summa. Sellepärast ei pruugi kõikides omavalitsustes palga tõstmiseks raha jaguda. Mõnes jääb seda puudu praegugi. Nii võivadki kõige tõenäolisemalt palgatõusus kaotada suuremate linnade gümnaasiumiõpetajad, kelle koolides on klassis vähem lapsi kui seatud norm 32.

Edasi lugedes saab teada, millest õpetajate palk siis ikkagi sõltub ja miks just suurlinnade õpetajate palgatõus väiksem on.