Riik võtab koondamishüvitise enda kanda
Ametiühingute esindajad lubasid eile pärast riigi- ja tööandjate esindajatega allkirjastatud lepingut, et jäävad relvile, kuni töölepinguseadus on riigikogus vastu võetud. “Oleme rahul, aga pole üliõnnelikud,” ütles ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht.
Koondamishüvitiste maksmise punktis saavutasid tööandjad selle, mida nad soovisid: tööandja maksab hüvitist vaid ühe kuu eest. Veel kuni kolm kuud lükati riigi ehk töötukassa kanda. Töötaja saab staažist olenevalt hüvitist kuni kolm kuud töötukassast. Kõige suuremat, nelja kuu palga suurust hüvitist hakkavad saama vaid üle 20 aasta samas ettevõttes töötanud inimesed ning see kehtib vaid üleminekuperioodil.
15 päeva ette teatamist
Koondamise etteteatamise aeg lüheneb eelnõu kohaselt seniselt kuni neljalt kuult kolmele kuule, olenevalt staažist. “Töö-andjate soovil sai kirja, et kuni aasta töötanud inimestele võib koondamisest ette teatada vaid 15 päeva,” märkis ametiühingujuht Harri Taliga. Üks kuni kolm aastat töötanuile peab koondamisest teatama ette kuu aega, viis kuni kümme aastat töötanuile kaks kuud ja üle kümne aasta töötanuile kolm kuud.
Taliga nimetas kõige olulisemaks, et tõstetakse töötuskindlustushüvitise määra. “Esimesed sada päeva on see praeguse 50 protsendi asemel 70, alates 101. päevast tõuseb see praeguse 40 protsendi asemel 50-le ja väga oluline, et see hüvitis laieneb ka neile töötajaile, kes lahkuvad või sisuliselt sunnitakse poolte kokkuleppel lahkuma – neil on õigus saada töötuskindlustushüvitist 40 protsenti oma senisest palgast,” ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht.
Õigussekretär Tammeleht loetles ametiühingute suurimate võitudena kuid kestnud ja eile kuuetunnise lõpumaratoniga tipnenud läbirääkimistel, et tööleping tuleb alati sõlmida kirjalikult; et töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel; et töötajate ebaseaduslik vallandamine või töölepingu oluline rikkumine saab töötajale piisavalt hüvitatud.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis nimetas tööandjate poolt vaadates suurimaks võiduks seda, et tasemeõpe ehk kraadiõpe vabastatakse senisest tööandjat koormavast erisoodustusmaksust.
Järgmise sammuna läheb töölepinguseaduse eelnõu järgmisel nädalal valitsuse kooskõlastusringile ja sealt edasi riigikokku.
Teadlikkus ja uuenev töötukassa
•• Tööandjate keskliidu tegevjuht tõi välja olulise aspekti, et 2010. aastal liidetakse tööturuamet ja töötukassa. “Oluline asi oli ka ühendatud tööturuasutuse loomine, see peab olema avalik-õiguslik ja sellesse tekib reaalne tööandja ja töövõtja ning riigi koostöömudel kas või nõukogu kaudu,” ütles Kriis.
•• Eile alla kirjutatud lepingus märgiti, et töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest ning ametite liitmise tõttu ei tohi töötuskindlustusmakse tööandjale ja töötajale olla kokku üle 1,5 protsendi taseme, aga ka selles, et riik ei rahasta tulevast institutsiooni täiendavalt.
•• Osa eile alla kirjutatud lepingust käsitles ka seda, et soovitakse tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust uuest seadusest. Pooled leppisid kokku, et teadlikkuse tõstmiseks tuleb inimesi aktiivselt teavitada pool aastat enne seaduse jõustumist töötajate ja tööandjate organisatsioonide kaudu. Riik rahastab seda kahe miljoni krooniga.
•• Samuti lepiti kokku juhendmaterjalide koostamises nii töötajatele kui ka tööandjatele.
