Vabariigi aastapäeval siiski on üks siduv detail: paraadi vaatamine, kas kohal olles või telerist. Foto: Hendrik Osula
Kui nn vanad riigid peavad riigi sünnipäeva või iseseisvuspäeva kui suurt ja võimsat rahvapidu, siis eestlased – õnneks mitte päris kõik, kuid paljud – kipuvad omaette olema. Filoloogi ja folkloristi Marju Kõivupuu sõnul on sellel lihtne, kuigi kantseliitlikult mõjuv kultuuriteoreetiline põhjendus: meie ajaloos on olnud kultuurikatkestused ja traditsioonid pole saanud välja kujuneda. Näiteks nõukogude ajal olid Eesti Vabariigi tavad kas keelatud või tõrjutud. „Nende asemele tulid uued ja kuna neil tähtpäevadel polnud inimeste jaoks kõnetavat sisu, siis täideti see selle sisuga, mis olid vedelikke täis anumates,” märkis Kõivupuu.
« Avalehele 66 Kommentaari