RMK kutsub talgulisi mais miljoneid puid langidele istutama
Samal ajal kui mitukümmend tuhat vabatahtlikku korjavad kõikjal Eestis laiali pillutatud prügi, askeldavad tuhanded talgulised Harjumaa metsades, istutades tunamullustele raielankidele kuuse- ja männipuid.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul alustatakse istutamist aprilli lõpus oma jõududega. Osa 11 miljonist kuuse-, kase- ja männiistikust aitavad kasvama panna priitahtlikud abilised.
Suurem metsaistutus on kavas metsanädalal 5.–11. maini. See on viimane aeg, kui soovitakse juurdumiseks kasutada vegetatsiooniperioodi algust, kui istikute mahlad hakkavad jooksma ja poorid avanevad.
Erinevalt varasematest aastatest oodatakse veebiküljel www.rmk.ee registreerimislehe kaudu vabatahtlikke appi üksnes Tallinna lähiümbruse metsadesse.
Peamiselt jagatakse talgulistele mahapanemiseks kuuski, sest see puu talub hästi võimalikke istutusapse. Ühe-kaheaastased ja 25 sentimeetri kõrgused mullapalliga kuused-männid sõidutatakse langile Kilingi-Nõmmelt aktsiaseltsi Eesti Metsataim kasvuhoonetest, aga ka Tartumaalt Arco Vara puukoolist.
Paljasjuurseid kahe–nelja-aastasi taimi toovad RMK enda taimlad näiteks Raplamaalt Purilast ja Lääne-Virumaalt Kullengalt. Jahedas olnud istikud viiakse mõni päev varem istutuskohta, kus nad ootavad niiskes mullas oma aega.
Kindlad partnerid
Nelja aastaga on RMK-l tekkinud püsiistutajad suurfirmadest Eesti Post ja Eesti Energia, alati käivad abiks õpilased. “Nende jaoks on oluline sõnum, kuidas pliiats tekib. Selleks puit ju maha pannakse, et teha pliiatseid ja taburette,” selgitas Kaubi.
Vahetut tagasisidet talgute kohta saavad metsnikud. Eriti emotsionaalseks on Kaubi sõnul kujunenud väljasõidud Tallinna finantsasutuste töötajatele, urbanistliku elulaadiga inimestele, kelle vahetu kontakt loodusega on harv ja seda elamuslikum.
Metsaistutustalguid alustati 2004. aastal, mil 22 000 vabatahtlikku, neist enam kui pooled laulu- ja tantsupeolised, panid mulda miljon puud. “Need kasvavad praegu jõudsalt,” kinnitas Kaubi. Korra on võsalõikuriga tehtud valgustusraiet, paar korda käidud rohtu niitmas või tallamas. Paari aasta pärast tekib harvendamise vajadus.
ELF lööb metsa istutamisel kaasa
•• Eestimaa Looduse Fond alustab talguhooaega tänavu ebatraditsiooniliselt: 25.–27. aprillini pannakse Luua metsanduskooli õppemetsadesse viiele hektarile kasvama 10 000 kuuse- ja 2100 kaseistikut.
•• Loodustalgute ja -reiside korraldaja Tarmo Tüüri sõnul tuli sääraste talgute korraldamise mõte metsa panustada soovinud Fred Rajult, kes oli kuulnud ELF-i ammusest kavast osta välja lageraie alla läinud maatükk ja istutada sinna mets. “Sellist maad meil ei olnud, aga hakkasin ringi vaatama ja jõudsime Luua koolini, mille õppemetsa baasil meie metsamehed nii nüüd kui ka tulevikus kasvavad.”
•• 16 vabast kohast on täidetud 11, lisaks metsaistutusele käiakse Luua kandi loodusega tutvumas ja tehakse sauna. Aktiivne nädalalõpp retrohõngulises ühiselamus ööbimisega maksab vastavalt võimalustele 100 või 200 krooni.
