Valdur Lahtvee unistab ajast, mil riik võtab seadusega kohustuse rahastada agentuuri tegevust. Marko Mumm (EPL arhiiv)

Valitsust vajalikul hetkel parlamendis häältega abistanud rohelised soovivad veel sellelt koalitsioonilt heakskiitu kliima- ja energiaagentuuri seadusele, mis tagaks palju kära tekitanud organisatsioonile stabiilse rahastamise.

Praegu on ligi viie miljoni euro suuruse aastaeelarvega klii­ma- ja energiaagentuur (KENA) Kredexi üks osakond, mille tegevust koordineerib nõukoda eesotsas roheliste ühe liidri Marek Strandbergiga. Roheliste parlamendifraktsiooni esimehe Valdur Lahtvee arvates võiks aga KENA-st saada avalik-õiguslik organisatsioon, mille sõna maksaks riigi kliima- ja energiapoliitika kujundamisel ja elluviimisel praegusest oluliselt rohkem.

„Alternatiiviks oleks luua sihtasutus, aga juristid ütlevad, et nende ülesannete täitmiseks, mida me soovime kliima- ja energiaagentuurile panna, on tarvis avalik-õiguslikku staatust,” selgitas Lahtvee. Lihtsamalt öeldes tähendab Lahtvee soov seda, et riik võtaks seadusega endale kohustuse rahastada kliima- ja energiaagentuuri tegevust. Praegu sõltub KENA rahastamine võimuloleva koalitsiooni suvast.

Segadused KENA ümber olevat Lahtvee hinnangul väga palju seotud sellega, et organisatsioon ei ole eraldiseisev, vaid osa teisest organisatsioonist.

Seni on 2009. aasta suvel toonase kolmikliidu lagunemise järgsel Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja roheliste endi häältega loodud agentuuri ja valitsuse suhted olnud head, raha on jagatud üsna heldelt. Nii eraldas riik KENA-le 2009. aastal ligi 5,5 miljonit eurot. Sel aastal on KENA eelarves ligi viis miljonit eurot.

Pole puhas värk

Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul pole KENA raha kulutanud mitte kõige otstarbekamalt ja läbipaistvamalt. „Sellisena, nagu see KENA praegu on, peaks sellega tegelema õiguskaitseorganid,” leidis Simson.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle haldusalas KENA tegutseb, arvas, et rohelised kiirustavad ajas ette, kui tahavad asutusele avalik-õiguslikku staatust. „See oleks isegi liiga pretensioonikas soov,” lisas Parts. Pigem ühendaks Parts lähitulevikus kõnealuse agentuuri Arengufondiga ja jätaks osa ülesandeid Kredexile.

Partsi sõnul pole faktiliselt päris õige, et kliima- ja energiaagentuur loodi kunagi roheliste poliitilise surve ajel. „Rohelised veidi kiirendasid selle loomist, aga selle loomise idee on pärit riikliku kliima- ja energiaarengukava soovitustest,” lisas Parts.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei leidnud eile aega roheliste ettepanekut kommenteerida.

Strandberg: tegemata pole midagi jäänud

•• Kliima- ja energiaagentuuri nõukoja esimehe Marek Strandbergi arvates pole organisatsioonil midagi seni tegemata jäänud ainuüksi seepärast, et nad on

Kredexi osa, mitte eraldiseisvad.

„Juriidiline vorm on aeglustanud, mitte takistanud KENA tööd.”

•• Ajakirjanduses korduvalt KENA asjade eest sugeda saanud Strandbergi sõnul aitaks KENA lahutamine Kredexist lahendada ka need mured, mille tõstatas riigikontrolör Mihkel Oviir eelmise aasta lõpus parlamendis esinedes. „Ka riigikontrolör rääkis, et riigil on vaja ametkondade ja mi­nisteeriumide ülest asutust, mis tegeleks kliima- ja energiaküsimustega. KENA eesmärgiks ongi tegeleda rahajagamiseks va­jalike tingimuste väljatöötamisega, mit­te rahajagamisega,” lisas Strandberg.

•• Agentuuril on neli suuremat eesmärki: vähendada Eesti energiasõltuvust sisseveetavatest energiakandjatest; vähendada olemasolevate energiakandjate keskkonnamõju ehk saastet; vä­hendada ebaefektiivset energiakasutust ja säästa energiasäästlikuma tehnoloogia kasutusele­võtuga rahva raha.