Kapten, miks on see missioon nii salajane, et nii teie kui ka teiste missioonil osalevate meeste nimed peavad saladuseks jääma?

Julgeoleku kaalutlustel.

Miks just teid rühmaülemaks valiti?

Isiklikku hinnangut on valikusõelale raske anda. Olin üks, kes välja valiti!

Kui suured olid teie kõhklused, kuuldes, et valik langes teile?

Mingeid kõhklusi ei olnud. Olin rahul.

Kui suured on teie varasemad kogemused?

Olen teeninud Eesti kaitsejõududes umbes kümme aastat. Selle aja jooksul olen olnud missioonil endises Jugoslaavias ning osalenud mitmel rahvusvahelisel õppusel.

On teil nendel operatsioonidel ette tulnud eluohtlikke situatsioone?

See on liiga isiklik küsimus.

Lähete päris sõtta, kas sellega seoses hirmu pole?

See on vale pilt, et me läheme sõtta. Minu üksus läheb konfliktijärgsesse piirkonda rahu tagama. Me ei lähe mõttega, et me peame kedagi ründama, granaate loopima ja nii edasi.

Iga normaalne inimene tunneb hirme, aga neid tuleb õppida valitsema. Kui sa tead, millest see konkreetne hirm tekkida võib, on hirmude valitsemine võimalik.

Siiski näitab sealne olukord, et sõda pole läbi ja kaudselt võib nii öelda, et Eesti kaitseväelasena lähete sõdima võõrale maale?

Ütlen veel kord, me ei lähe sõdima. Sõda on seal läbi. See missioon on siiski rangelt konfliktijärgne. Küsimuse teine pool on poliitiline. Ütlen niipalju, et kui Eesti riik on otsustanud sinna oma üksused saata, siis meie asi ei ole arutleda mingite rohkem või vähem abstraktsete kriteeriumide üle. Meil on missioon täita. Eesti rahvas on meid missioonile saatnud ja meie kohus on seda teha!

Kui raske südamega kuueks kuuks oma pere ja lapsed jätate?

Raske.

Kui head on meie mehed oma ettevalmistuse poolest võrreldes näiteks USA sõjaväelastega, kes missioonile saadetakse?

Vähemalt samaväärsed!

On meie mehed arvestatav jõud?

Niivõrd, kuivõrd ühe rühma jõudu arvestada saab. Me ei ole millegi poolest kehvemad ühestki teisest liitlasvägede jalaväerühmast.

Mida oma meestelt nõuate?

Suutlikkust ise mõelda ja kaitseväelaslikku käitumist.

Kui suurt vastutust üldse tunnete? Ja mille ees? Kas oma meeste, riigi, USA või NATO ees?

Tunnen vastutust oma meeste ja riigi ees.