Eile lõppenud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil napsas peaesineja Wimme eest publikurekordi Väikeste Lõõtspillide Ühing. Festivali ühe korraldaja Ants Johansoni sõnul esinesid kõik väljakuulutatud esinejad, välja arvatud iiri ansambli The Hairy Chested Frogs bändÏomängija, kes saadeti Eesti piirilt aegunud passi tõttu tagasi. Eesti piirist ei saanud üle ka peaesineja Wimme mänedÏer. Joiutäht ise esines festivali kolmandal päeval Kaevumäel.

Laupäeva õhtul mõni minut enne maailmakuulsa saami joiguja Wimme kontserti olid lossivaremetesse viivad teed kontserdiplatsile voolavatest rahvamassidest ummistunud.

“Käime igal aastal Eestis reisimas, seekord tulime Viljandisse ja suureks üllatuseks esineb siin meie Wimme,” naerab soomlanna Liisa Sojunen Soomest Rovaniemist. Soomlanna ja tema abikaasa pidasid oma reisi kokkusattumist folgifestivaliga suureks vedamiseks. “Rahvast täieliku pildi kujundamiseks peab tutvuma ajaloolise taustaga ja mis selleks siis veel paremini sobib, kui mitte rahvamuusikapidu,” arvab proua Sojunen ja leiab, et jutul eestlaste ja soomlaste sarnasuse kohta on päris tugev tõepõhi all.

Wimme astus Kaevumäe lavale, kui õues oli pime ja proÏektorid heitsid valgusvihke puudele ja lossivaremetele. Saami joiguja tõi kuuldavale esimesed helid, mis panid kuulajatel lava ees vere tarretuma. Vaikselt ja süvenenult istuti ja kuulati modernset joigujat terve tunni jooksul. Mõned lõbusatujulised festivalinautlejad lõid kuulajate sõõrist väljaspool tantsu. Peale kontserti kuuldus nii mõneltki poolt arvamust, et Wimme saatis häälega palju rohkem korda kui mõni mees pilliga.

Soosaar sarjab joigude ja roki miksimist

“Mulle meeldivad saami joiud ja mulle meeldib ka rokkmuusika, aga kui need kaks asja kokku pannakse, muutub lõpptulemus häirivaks,” rääkis reÏissöör Mark Soosaar peale Wimme kontserti. “Segav on ka see, kui ühe esineja repertuaari üritatakse kõikide maailma rahvaste muusikat kokku panna. Mulle meeldivad puhtad elemendid. Juba siis, kui ma 1970. aastate alguses Põhja-Soomes saamidega kokku puutusin, arvas mõni neist, et joig üksinda pole midagi väärt ja esitust võiks näiteks klaveriga saata. Aga see oleks sama hea kui teha Kihnu naiste laulule dÏässisaade.”

Soosaar peab Viljandi pärimusmuusikafestivali toredaimaks noortefestivaliks Eestis. “Noortefestival on see, kus hing on noor,” lisab ta täpsustuseks.

Ärimees Rein Lang iseloomustas Wimmet sõnaga “hiilgav”. “Minu selle suve kõige paremad elamused on Tartu Jazzilt Terem Quartet ja siit Viljandist Wimme,” on Lang vaimustuses. Kolmandat korda Viljandi Pärimusmuusika Festivalil viibinud Rein Lang nautis folgifestivali kõiki nelja päeva ja peab üritust Eesti parimaks. Soojade sõnadega meenutab ta Lauri Saatpalu projekti Dagö ja Johansonide kontserti, mis oli hästi läbimõeldud.

Dirigent Tõnu Kaljuste külastas festivali laupäeval. “Tahtsin minna lihtsalt festivaliõhkkonda hingama,” põhjendab Kaljuste. “Palju on sellest üritusest räägitud, aga ise polnud veel vaatama jõudnud.” Kontsertidele hinnangute andmisel jääb Kaljuste napisõnaliseks, sest läks kontserdile puhkust veetma ega taha siis muusikaliste väärtuste üle arutleda. Festivali publikut hindab dirigent aga väga heaks ja südamlikuks. “Suvised festivalid ongi rohkem puhkuse sisustamiseks,” leiab ta. “Välikontsertidel on kuulajal lahedam keskenduda.”

Elekter vedas alt

Festivali korraldajad jäid üritusega rahule, ehkki ainsana tegi muret elektrisüsteem. Elekter ütles üles neljapäeval kriitilistel minutitel enne peo avamist ja katkestas hetkeks vendade Johansonide laupäevase kontserdi. Järgmisel aastal lubavad korraldajad selliseid vigu vältida.

“Hea oli vaadata, et Vabalavale jätkus kogu aeg tegevust ning kõlas palju rohkem rahvamuusikat kui eelmisel aastal,” ütles Ants Johanson. “Inimesed ei mahtunud seal tantsuplatsile ära, mis näitab, et eestlased hakkavad lähenemise krambist üle saama ja julgevad reinlenderit vihtuda.”

Folgifestivali külastas 14 000 inimest. Kõige menukama kontserdi andis Väikeste Lõõtspillide Ühing 3800 kuulajale, peaesineja Wimme kontsert jäi mõnesaja inimese võrra väiksemaks.