Saaremaa kooliõpilased püüdsid Tallinnas mobiilimänge ära lõhkuda

Kust lähevad mängud katki, millal enam mängida ei viitsi? Õpilased testisid eile mänguarendajate uusi projekte.

„Ma pean siin midagi… kuhugi minema panema,” ei saa Saaremaa ühisgümnaasiumi 16-aastane õpilane Teet hästi aru, mida tema näpud nutitelefoni ekraanil kujutatud kastidega tegema peavad.

Teet istub ühes klaasist boksis, kus üks kaamera salvestab tema nägu, teine aga tema käsi ja telefoni. Teedu kõrval seisab Trinidad Consultingu disainer ja analüütik Marko Nemberg, kes küsib Teedu käest inglise keeles küsimusi mängu kasutusmugavuse kohta, et saadud infot hiljem välismaalastest mänguleiduritele edastada.

Vallutustest sõnamänguni

Teedu nägu peegeldab täielikku hämmingut, kuid pärast esimeste värvitud kastidega hakkama saamist salvestab kaamera juba inimest, kes justkui teaks, mida ta teeb.

Videoid tehakse sel päeval tegelikult vaid üksikuid, enamik paarikümnest koolinoorest istub lihtsalt koos Gamefoundersi tiimidega, mängib kas telefonis, tahvel- või sülearvutis näiteks maailmavallutusmänge, kuulide tagaajamist või sõnade äraarvamist.

Arendajad (kaheksa meeskonda Itaaliast, Leedust, Saksamaalt, Indiast ja Makedooniast) vaatavad kõrvalt, teevad enda jaoks märkmeid ja küsivad küsimusi — nad otsivad neid hetki, kust mängija ilma kõrvalise abita enam edasi minna ei oska ja pigem loobub mängimisest.