Saaremaa koduõlle tegijatel on kavas luua väike tehas, mis toodaks taas ehtsat Saaremaa õlut

Saaremaa koduõlle tootjad üritavad taas hinge sisse puhuda Eesti õlleturult kaduvale saaremaisele õllele.

Kolmkümmend aastat tagasi ei võtnud Pihtla mees Aarne Trei (55) õlut meelsasti isegi suu sisse, kuid vanaisa innustusel on temast praeguseks kujunenud Saaremaa suurim ning tuntuim koduõlle tootja.

Trei toodetud kesvamärjukest müüakse kümmekonnas Saaremaa ja Tallinna meelelahutuskohas ning tal on sadu kliente nii Saaremaal kui mandril.

Nüüd võib Treist saada eestvedajaid Saare õlle hääbuva maine taastamisel, sest grupil Saaremaa koduõlle tegijatel on kavas luua väike tehas, mis toodaks taas ehtsat Saaremaa õlut.

Asjatundjad kiruvad Tartust toodavat õlut

Pärast õlletehase Saare Õlu kadumist ning saaremaise õlleteo üleviimist Tartusse, ei hinda asjatundjad saarlased seda õlut kõrgelt.

"Kurat, see pole õige asi, mida praegu pudelis Saare õlle pähe müüakse. Terve Saaremaa räägib, et enam pole õiget õlut olla," ütles ta.

Trei nimetab täielikuks ämbrisseastumiseks, et tartlased lõpetasid kahe populaarsema Saare õlle, Kuressaare ja Saaremaa tootmise ning keskendusid Tuuliku ning Saaremaa X müügikampaaniale.

Trei sõnul on kaalutud võimalust väike õlletehas rajada mõne Saaremaa pankrotistunud kalatööstuse baasil.

"Kuid kõik need mõtted on alles idee tasandil ning midagi kindlat on veel vara öelda," ei käi Trei siiski mingeid veksleid välja.

Õlletehase asutamine oleks Treile viimase aasta jooksul teine tugev läbimurre Saare koduõlle propageerimisel.

Loa saamine käis üle kivide ja kändude

Möödunud aasta suvel võitles ta endale esimesena Eestis välja litsentsi, mis annab õiguse koduõlut müüa. Litsentsi saamine käis üle kivide ja kändude, sest enne Trei taotlust puudus Eestis kord, kuidas litsentse väljastada ning millistele nõuetele peaks kesvamärjuke vastama.

"Kvaliteedistandardi väljatöötamisel olin lõpuks sunnitud ise koos Saare Õlu asjatundjatega kaasa lööma," kinnitab Trei.

Viimane takistus kerkis litsentsi saamisel Trei ette siis, kui ta soovis oma koduõllele nimeks panna Toomas.

Nimevalikul lähtus ta sellest, et õlleretsepti autor on tema vanaisa, kelle nimi oli samuti Toomas. "Kuid tervisekaitsetalituse juhi eesnimi oli ka Toomas ning kartsin, et see nimi võib teda solvata," põhjendab Trei oma õlle nimetamist Saare Taluõlleks.

Ise lahjat õlut eelistava Trei valmistatava õlle kangus on 8 kraadi. Lahjemat ei luba teha Trei klientide nõudlus.

"Meestel on kohe ninad vingus, kui õlletegu natuke lahjem juhtub tulema," selgitab ta. "Õlletegu on nagu lapse kasvatamine, selleks tuleb aega leida. "

Saaremaa suurima koduõlle tootjana ei ole Treil vaja muud tööd teha. Korraga suudab ta toota 450–500 liitrit õlut, suvel kulub tal selle koguse mahamüümiseks paar–kolm päeva.

"Reklaami ei ole ma pidanud ostjate seas kunagi tegema, sest kui ma seda teeksin, jääksin kindlasti jänni, kuna siis ei suudaks ma nii palju toota kui osta soovitakse," lisab Trei.

Tema õllekoda käivad uudistamas ka ekskursioonigrupid. Seoses aktsiisi tõusuga on suurenenud Soome huviliste arv.

"Kuna õlu on neil läinud liiga kalliks, on soomlased käinud oma perele õlle tegemist õppimas," lausub Trei.

Saare õlletegijad teineteiselt suurt õppima midagi ei kipu, pigem hoitakse oma retseptid kiivalt saladuses. Konkurendi õlut mekitakse vaid avalikel mõõduvõtmistel.

Koduõlu teeb vallatuks

Koduõlle ostjad on Aarne Trei elu rikastanud naljakate seikadega, mis mõnikord kipuvad õllemeistri taluvuse piiri ületama.

Kord juhtunud Aarne Trei koer Mõmmi limpsima õllevahtu ning Treilt just õlut ostnud mehed pakkusid loomale veel lisa. Koer limpsis õlut suure innuga, kuid pisukese aja pärast ei suutnud ta enam korralikult liikuda.

"Koer vaarus ja lõpuks ei jäänud tal muud üle, kui majatrepi peale pikali heita," meenutab Trei. "Kui siis külalised tulid, ei suutnud Mõmmi nende peale isegi eriti haukudagi, rääkimata, et oleks suutnud end püsti ajada. Hääl oli tal ka täiesti teistsugune kui tavaliselt."

Järgmine päev soovis Trei end purju joonud koerale peaparandust anda, kuid koer käis õllest kaarega mööda.

Hiljem on Mõmmi küll veel mõned korrad õlut mekkinud, kuid jäänud alati mõõdukuse piiridesse.

Teinekord jälle tekkinud ühel külamehel õllemeistri ees ligi 1000 krooni suurune võlg ostetud õllelt.

Kuna külamehel raha maksmiseks polnud, pakkus too Treile võla katteks tõulambaid.

Õlletegija nõustus ning kirub nüüd otsust siiani, kuna nelja lammast on raske ohjes hoida ning nood kipuvad aedikust põllule kurja tegema minema.

"Eks iga mees peaks jääma ikka oma liistude juurde, kes teeb õlut ja kes kasvatab lambaid," hindab Trei vahejuhtumit ise.

Oliver Rand