Saartele registreeritud suvitajad raiskavad saarlaste üleveoraha
Eesti riik kompenseerib näiteks Vormsi, Ruhnu, Kihnu või ka teistele saartele registreeritud inimestele kojusõidul ligi poole laevapileti hinnast. Ent sooduspiletiga sõitjate seas on hulgaliselt ka neid, kes sissekirjutusest hoolimata elavad aasta ringi hoopis mujal.
Nüüd soovivad riigikogu saarteühenduse liikmed eesotsas sotsiaaldemokraat Mark Soosaarega, et seadusesse kirjutataks sisse termin „püsielanik”. Nii saaks tulevikus riik ja ka kohalikud omavalitsused pakkuda mitmesuguseid hüvesid ennekõike just nendele inimestele, kes kvalifitseeruvad omavalitsuses endas kehtestatud nõuete järgi püsielanikuks.
Paraku ei meeldi selline lähenemine valitsusele, k.a regionaalminister Siim Valmar Kiislerile, kes läinud neljapäeval ei toetanud valitsuse istungil rahvastikuregistri seaduse muudatusi.
Kiisler ütles, et talle ja valitsuse teistele liikmetele ei sobi ennekõike riigikogus välja töötatud seaduseelnõus sisalduv idee, et kohalike omavalitsuste volikogud kehtestavad püsielaniku staatuse ja asuvad seejärel inimeste avalduste alusel andma hinnanguid sellele, kes on omavalitsuse püsielanik ja kes mitte.
„Ma ei kujuta ette, kuidas omavalitsuste volikogude liikmed asuvad subjektiivsetel alustel otsustama, kes on õige saareelanik ja kes mitte,” selgitas ta.
Terve aasta ühes kohas
Saarte ühenduse koostatud eelnõus on kirjas, et püsielanik on isik, kes elab ja tegutseb aasta ringi oma rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse territooriumil. Kiisleri arvates võiks eelnõu jõustumisel tekkida olukord, kus näiteks Kihnu saarele registreeritud inimene käib tööl Pärnus, aga ei kvalifitseeru saare püsielanikuks ja jääb laevasõidutoetuseta. Samal ajal aga laekub selle inimese tulumaks Kihnu valla eelarvesse.
Mark Soosaare sõnul pole regionaalministril põhjust karta, et kohalike omavalitsuste volikoguliikmed ei suuda olla piisavalt objektiivsed asumaks püsielanikke määrama.
Aastas toetab riik väikesaartevahelist ühistransporti ligi 20 miljoni krooniga.
Ruhnul püsielanik iga kolmas inimene
•• Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul on saarele rahvastikuregistri andmetel registreeritud 150 inimese ringis. Pidevalt elab saarel siiski vaid 50 inimest.
•• Sünter arvas, et kui riigikogu annaks omavalitsustele õiguse määratleda, kes on püsielanik ja kes mitte, võiks see väikesaartel kujuneda keeruliseks.
•• „Need kriteeriumid peaks olema ikka väga selgelt paigas, sest üsna keeruline on hakata hindama seda, kas mandril aeg-ajalt käiv inimene on ikka saare püsielanik või mitte,” ütles ta.
•• Samal ajal pooldab Sünter seda, et saarele pääsemiseks ja sealt lahkumiseks saaksid sõidusoodustusi vaid saare püsielanikud, sest praegu on üsna tavaline, et enne puhkuste hooaega suureneb ka Ruhnu saare elanike arv. Põhjuseks ikka see, et saarele registreeritud inimesed saavad lennukiga lennata üle nelja korra odavamalt. Kui Kuressaare-Ruhnu ühe otsa lennupilet maksab ruhnlasele 75 krooni, siis mujal registreeritud inimene peab sama lennu eest maksma 350 krooni. Sama kehtib ka laevasõidu puhul.
