Avalikkust visalt vältinud Säästumarketi asutajaid Prantsi ja Mansbergi on nimetatud geniaalse äriidee autoreiks. “Me ei ole nii rumalad, et ei oleks müügitehingust rahalist kasu lõiganud,” rääkisid nad.

ETK juhatuse liikme Mihkel Simsi hinnangul võisid Säästumarketi omanikud müügiga teenida kuni 300 miljonit krooni. Keskole jäi Baltikumis ainulaadne säästu-tüüpi marketikett silma möödunud aasta kevadel, see sobis laienemisplaanidega.

Prantsi ja Mansbergi kinnitusel oli müük juba alguses nende kavva programmeeritud. “1997. aasta lõpus sakslaste taoliste kettide edust innustudes ja samasugust ideed genereerides me siiski otseselt müügile ei mõelnud,” tunnistas Prants.

Idee teostamise aegu vaevles Eesti börsikrahhi tagajärgede käes, Säästumarketi asutajad hakkasid langenud hindade taustal julgelt ideed rakendama. Keti esimese lülini jõuti poolteist aastat hiljem.

“Mitte ühtegi muud põhjust müüa polnud, kui et pakkumine oli hea,” kinnitas Mansberg. Säästumarketi müügiraha võib muuhulgas minna raudteesse, kuna kauplusteketi omanikeringi moodustasid võrdsete osalustega Prantsi ja Mansbergi kõrval Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi. Kõik neli on läbi ettevõtte Ganiger Invest seotud raudtee-erastaja Baltic Rail Services’iga. Nii BRS-i, Guido Sammelselja Kramer Kinnisvara kui Säästumarketi kontoriruumid asuvad samas majas Ülemiste tänava alguses Tallinnas.

“Raha võib osaliselt minna raudteesse, kuid meil ei ole kindlasti huvi osalust suuremaks osta. Säästumarketi müüki ja raudtee projekti küll kuidagi siduda ei saa,” märkis Mansberg. “Mõistagi tahame samas raudteelt raha teenida.” “Meil on mitmeid muid projekte Eestis plaanis,” lisas Prants projekte täpsustamata.

Prants ja Mansberg jätkavad kahe aasta jooksul Säästumarketi omanikfirma Kinnisvaravalduse AS-i nõukogu liikmetena, siis jõuab kett nende sõnul 30-protsendise turuosa eesmärgini. Samuti jätkab Kesko Baltikumi presidendi Timo Valla sõnul Säästumarketi tegevjuhina Maldar Mäesalu. “See tähendab, et märkimisväärseid muutusi kontseptsioonis, kaubamärgis, arenguplaanides ja personalis ei tule,” lausus ta.

Säästumarketi 2000. aasta käive oli 323 miljonit ning kasum seitse miljonit krooni, Keskole müüdi enam kui 10-protsendiline turuosa.