Rahandusministeerium lükkas ümber kultuuriringkonnas ja mittetulundusühingutes leviva kahtluse, et senine hasartmängumaksu raha jaotamine kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu lõpetatatakse.

“Rahandusministeeriumis on tõepoolest analüüsitud hasartmängumaksust laekunud summade jaotamise ülevaatamist ja sellega seoses hasartmängumaksu seaduse muudatusi,” ütles ministeeriumi kommunikatsiooni osakonna juhataja Kristi Jõesaar. “Tänaseks on aga selge, et sellist muudatust eelnõusse ei kavandata,” kinnitas ta.

Ühtlasi on käivitamisel uus mittetulundusühinguile raha jagamise sihtkapital. “Käivitatav kodanikuühiskonna sihtkapital on üks täiendav instrument, millest toetatakse kodanikuühiskonna võimekust ja arengut,” ütles regionaalministri nõunik Avo Üprus. Ta kinnitas, et see ei tule hasartmängumaksu nõukogu jagatavate summade asemele, vaid sellele lisaks. Äsjaloodud sihtkapitalil on jagada riigieelarvest antud 20 miljonit krooni ning lisaks sellele otsitakse miljoneid ka mujalt.

Hasartmängumaksu summad, mida kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu jagatakse, on üle poole miljardi krooni.

“Kultuurkapital on hästi toimiv struktuur, mida ei tohiks kindlasti lõhkuma hakata,” lausus kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. “See on hea näide toimivast kodanikuühiskonnast, kus tegutsevad seitse sihtkapitali ning kus oma ala inimesed vahetuvad iga kahe aasta pärast,” ütles Sukles. “Kui riigieelarvest jagatakse raha kord aastas, siis kultuurkapitalist neli korda aastas ning hasartmängumaksu nõukogu vaatab taotlusi läbi lausa 12 korda aastas, mis on kiire võimalus häid ideid teostada,” ütles kantsler.

Paindlikkuse nimel

Jõesaare sõnul tekkis teema sellest, et eelmises riigieelarve strateegias aastateks 2008–2011 seadis valitsus eesmärgiks suurendada riigieelarveliste kulutuste suunamise paindlikkust. “Võimalusena kaaluti ka hasartmängumaksu laekumiste sihtotstarbeliselt kuludeks suunamise lõpetamist,” selgitas Jõesaar. “See oleks tähendanud, et seni hasartmängumaksu laekumiste arvelt tegevuste rahastamine oleks edaspidi toimunud tavapärase riigieelarve koostamise protsessi kaudu,” lisas ta.

“Kindlasti tuleb kogu riigieelarveline rahastamine üle vaadata juba sel aastal ning edasi teha sama ka kohalike omavalitsuste eelarvetega,” ütles Üprus. Tema sõnul tellib siseministeerium eelarve rahade kasutamise kohta uuringu.