Sajad vaiksed hüvastijätuhetked Jaan Krossiga Kaarli kirikus
Esimesena seisis Kaarli kiriku ukse taga üks lihtne mees, Boriss Sepp nimi, kes on lugenud Jaan Krossi teoste venekeelseid tõlkeid. “Kui sain teada, et tal on sellised raamatud nagu “Kolme katku vahel” ja “Mardileib”, hakkasin otsima, mis veel vene keelde on tõlgitud,” ütles mees, kes, avastades Tallinna põneva ajaloo, avastas ka Krossi.
Esimeste hüvastijätjate seas jõudis Kaarli puiesteele Õnnela Ranne. Ta oli enne käinud läbi ka Harju tänavalt, Krossi kodumaja vastast Vilde monumendi juurest, et seal oma küünal süüdata. “Vähe küünlaid oli veel ja suure osa neist oli tuul ära puhunud,” kahetses naine, kes nimetas Krossi meie nimekaimaks kirjanikuks ja tsiteeris Paul-Eerik Rummot, kes on sõnanud Krossile mõeldud järelehüüdes, et üks ajastu justkui lõppeks praegu. “Nii paljud on viimasel ajal läinud – Lennart Meri, Juhan Peegel, Sulev Vahtre, Kaljo Kiisk,” loetles Õnnela Ranne ohates. Tal oli kahju, et koolilastel juhtus nii suure kirjaniku ärasaatmise ajal koolivaheaeg olema.
“Et saab veel kuulsat Eesti kirjanikku ära saata ja lisaks head muusikat kuulata,” ütles samuti esimeste seas tulnud Reet Vahermaa. Tõesti, Jaan Krossi mälestuseks kõlasid Kaarli kirikus orelihelid kümne muusiku näppude ja taldade alt. Põhiliselt Johann Sebastian Bach, sekka Rudolf Tobiast ja mitmeid teisi.
Austavad kaastundeavaldused
Vaikselt jalutasid peamiselt eakad Krossi austajad sarga juurest läbi. Noored seltsikaaslased, sinimustvalged lindid üle õla, seisid kolmes vahetuses sarga kõrval ja juhatasid inimeste liikumist kirikus.
Vana kirikutooliga nagistades, end talvekasukates kitsale toolile mahutada püüdes istusid hüvastijätjad kaastunderaamatute lauakeste taha. Omakäelised sõnaseaded, mis Jaan Krossi meenutama jäävad, olid lühidad – ikka austusest, tänust, kaastundest rääkivad. Oma austusavalduse panid juba esimese tunni jooksul kirja ka Iiri ning Soome suursaadik Eestis.
Eesti meremeeste liidu vanem Heino Tohver laenas abikaasalt lugemisprille ja kirjutas oma liidu nimel raamatusse kaastundeavalduse. “Suur mees on meie hulgast lahkunud! Eelmise sajandi järgmine mees Tammsaare järel või isegi võrdväärne – paneksin nad ühele pulgale, kui oleks minu asi edetabelit teha,” ütles eakas meremees, salapisar silmas.
Hoopis noorem mees Siim Kaare tunnistas nagu paljud: “Paraku ei ole väga palju tema raamatuid lugenud, aga ta on rohkem kui lihtsalt kirjanik. Ta on sümbol, nagu vanaisa, kelleni teistel annab alles kasvada.”
Vahepeal vahetusid sarga juures vaid auvalvajad ja siis tulid jälle hüvastijätjad. Paljud jäid suure kiriku pinkidele istuma, muusikat kuulama ning vaikselt mõtisklema.
Kolm aastatest väikseks vajunud vana meest kirjutasid üksteise järel raamatusse. “Oleme kaasteelised, Westholmi poisid,” tutvustas kirjaniku koolivend Guido Pant. “Me polnud küll ühes klassis, kuid mu kaks aastat vanem vend oli tema klassivend. Krossi klassivendi on alles vaid üksikuid – üks Kanadas elav klassivend Uno Põld helistas just enne ja palus ka enda nimel kaastunderaamatusse sissekande teha,” rääkis koolivend.
Guido Pandi elutee ristus Jaan Krossiga ka Patarei vanglas. “Sellest on ta “Kallites kaasteelistes” kirjutatud,” ütles Pant uhkusega hääles. “Olen püüdnud hankida tema raamatuid nii palju, kui on andnud,” lisas ta.
Õues olid külmakraadid langenud miinus kümne kanti ja Harju tänaval Jaan Krossi kodumaja vastas põles juba sadakond küünalt.
Matused
Matused võivad põhjustada liiklusseisakuid
•• Kirjanik Jaan Krossi matuste tõttu võib laupäeva keskpäeval Tallinnas Kaarli puiesteel olla lühiajalisi liiklusseisakuid.
•• Põhja prefektuuri pressiesindaja teatas, et pärast leinatalitust Kaarli kirikus liigub sargaauto kella 12 ja 13 vahel Harju tänavale. Selleks ajaks suletakse liiklus Kaarli puiesteel mõlemas suunas. Olenevalt rahvahulgast võib liiklus olla suletud ka ühissõidukitele.
•• Leinatalitus algab kell 11,
uksed avatakse kell 9.30.
