Sajandi valuutarööv
"500 000 krooni võiks see olla," ütles Aivar Mäe (ei ole kellade orkestri juht) "Õhtulehele" telefonitsi. "Helistada võib politsei telefonidele 110, 612 4903, 612 4905 või minu mobiiltelefonile 250 33 061."
"Postimehes" avaldatud oletuse kohta, et Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni vahel asuva väikse valuutavahetuspunkti rööv võis olla lavastus, ütles omanik: "Ma saan aru, et press peab müüma. Aga paluks mõelda enne, kui spekuleerida. Kõige taga on inimesed, kes on niigi shokis. Ma ei tahaks neil oletustel üldse pikemalt peatuda."
Esialgsed tunnistused
Tallinna kriminaalpolitsei tegeles eile raharöövi peamise tunnistaja, röövlitega silmitsi seisnud kassapidaja küsitlemisega. Tallinna politsei pressiesindaja sõnul toibub naine veel ðokist. Tunnistustes esineb mõni vastuolu. Täpsemad robotfotod kolme kurjategija väljanägemise kohta peaksid valmima täna.
Esialgsed tunnistused kinnitavad, et pühapäeval kell 15.15, kui valuutavahetuspunkti turvamees oli kolmveerand tundi enne tööpäeva lõppu kaubamajja süüa ostma läinud, tuli leti taha vene keelt rääkinud mees. Ta soovis vahetada kroonideks 20 dollarit. Ootamatult virutas mees valuuta ehtsust kontrollivale naisele vastu pead ning kargas üle leti. Kontorisse sisenes veel kaks meest. Naine seoti teibiga kinni, käed suruti selja taga käeraudadesse.
Seifi kõrval olnud võtmetega avasid röövlid rahakapi ning ladusid kohvrisse ligi 15 miljoni krooni väärtuses erinevat valuutat.
Ehkki ühe versiooni kohaselt leidis kinniseotud telleri toiduostult tagasi tulnud turvamees, on politsei kinnitusel täpsem siiski see, et teller suutis pärast röövlite lahkumist ise häirenuppu vajutada. Kahe minutiga kohale kihutanud Akropoli turvameestele olid röövlid selleks ajaks paraku püüdmatus kauguses.
"Pole täpselt teada, kas kurjategijad saabusid või lahkusid taksoplafooni kandva tumeda Fordiga," möönab Tallinna politsei pressiesindaja Mart Soonik. Autot nähti sündmuspaiga lähedal. Politsei palub ühendust võtta kõigil, kes nimetatud ajal Kaubamaja, Stockmanni ja Ühispanga kõrghoone vahelises kolmnurgas midagi kahtlast märkasid.
Võimalik kokkumäng?
Võimalikule kokkumängule juhib mõtte röövlite saagiks langenud summa suurus - 15 miljonit krooni, mille eest võiks osta piirivalve käsutuses oleva sõjalaeva "Pikker" või vuntsida korda Pärnu maantee viadukti.
"Maailmas tehtud statistika näitab, et 80% varastest tegutseb rahandusasutuste sees ja vaid 20% kurjategijaid on pärit väljast," kinnitas "Õhtulehele" pangandusspetsialist. "Nii suure summa hoidmist peab ette teadma. Vähe usutav, et see oli röövlite pime õnn."
Seni suurima raharöövi tiitlit kandnud kuritegu 1995. aastast, mil relvastatud röövlid tungisid Hansapanga peakassasse inkassatoritena ja viisid kaasa 2,3 miljonit, on jäänud lahendamata. Pangale hüvitas röövitu kindlustus.
Küsimusele, kas Krooni valuutavahetus oli röövi vastu kindlustatud, vastas omanik: "Ei kommenteeri. Ma vabandan, aga tunnen, et ei ole praegu suuteline kellegagi vestlema."
Ühtseid turvanõudeid valuutavahetusel pole
Eestis pole eeskirju, mis keelaksid väikestel eraomandis olevatel valuutavahetuspunktidel suurt summat seifis hoida.
Eesti Pank nõuab, et valuutavahetuspunktil oleks mõnelt kommertspangalt võetud litsents. "Pank peab koguma statistilisi andmeid ja kontrollima ka baasnõudeid turvalisusele," selgitab Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast.
Neeme Raidvere Hansapangast ütles, et neilt on saanud litsentsi mitmed hotellid ja AS Tavid. Litsentsi andmisel jälgitakse, et ruumid oleksid sobivad, kursid nähtaval, inkassatsioon korras ja turvaabinõud täidetud. Hoitava summa suurust pank ei piira.
Andres Lill Eesti Ühispangast (kust oli litsentsi saanud ka Krooni valuutavahetus) ütles, et litsents on paljuski formaalsus. "See ei tee valuutavahetuspunkti meie tütarettevõtteks," selgitab ta. "Kuidas keegi oma raha turvamise korraldab, on raha omaniku enda asi."
AS Tavidi juhataja Alar Tamming kinnitas, et ehkki nende valuutavahetuspunktides oli ka varem korraga kohal vähemalt kaks relvastatud turvameest, neist üks kuulikindla klaasi taga, korraldati eile õhtul põhjalik arutelu turva küsimustes.
Jaan VÄLJAOTS
