Sajud ja suvesoe tõid suure sääsenuhtluse
Nagu eelmiselgi kevadel, on ka tänavu Eestit tabanud enam kui korralik sääsenuhtlus. Vägisi nii suhu kui ka silma tükkivaid tülikaid pisikesi vereimejaid on sel aastal mustavate pilvedena kõikjal: sisemaa ja niiskemate piirkondade kõrval on nad massiliseks muutunud isegi mereäärsetes piirkondades, kus neid muidu tavaliselt pole.
Putukateadlane Mati Martin ütles, et kuigi esmapilgul võib kohati tunduda, et sääski on praegu enneolematult palju, on tegu siiski pigem keskmist sorti sääseaastaga. Seda, et sääsed on just viimastel päevadel massiliselt välja ilmunud, on tema kinnitusel soodustanud nii viimane sajuperiood kui ka äsja maad võtnud suvine kuumalaine. „Praegune kuumus ei tee sääskedele midagi, sest õhuniiskus on väga suur – mida soojem ja niiskem õhk, seda parem neile, sest see kiirendab nende arengut,” viitas Martin. „Kui väljas on väga soe, lõpeb sääsevastsete areng ühel ajal ja kõik sääsed tulevad kiiresti välja.”
Kui palju sääski võib veel juurde tulla, sõltub Martini kinnitusel paljuski sellest, kas suvised plusskraadid jäävad püsima ning sooja vahele ka sadusid jätkub.
Peale selle, et sääski on sarnaselt eelmise aastaga tänavu väga palju, on seekord paljusid ehmatanud asjaolu, et sääskedest on nahale jäänud ülisuured kihelevad kublad – justkui oleks need putukad tänavu tavapärasest tunduvalt mürgisemad. Martini kinnitusel ei pea aga see rahva seas levinud arusaam sugugi paika. „Sellistel juhtudel on tegu allergiaga,” selgitas Martin, ja märkis ühtlasi, et inimesed on iga põlvkonnaga viimasel ajal allergiate suhtes aina tundlikumaks muutunud.
Tekitab allergiat
Nimelt sisaldab sääskede sülg ohtralt allergiat tekitavaid aineid. Kuivõrd tugevalt need ained kedagi meist mõjutavad, see sõltub täielikult inimese immuunsussüsteemi tugevusest. Kui immuunsüsteem on nõrk, lööb allergia lihtsalt tugevamini välja.
Martin osutas, et peale sääskede on viimane soojalaine ka teisi putukaid massiliselt liikvele ajanud. Nii on juba välja ilmunud rohkelt parme ja puuke, kes kõik inimese kallale verd imema tikuvad. Samal ajal on vereimejate kõrval soe õhk parvedena liikvele ajanud näiteks ka kiilid ja vaablased.
Sääskedel lõbu laialt tükiks ajaks
•• Sünoptik Merike Merilain osutas, et tänu soodsate ilmaolude kestmisele peaks sääskedel lõbu laialt jaguma veel tükiks ajaks. Nii näitavad pikemad ilmaprognoosid, et sel nädalal võimust võtnud suveleitsak võib nädalavahetusel küll mõnevõrra taanduda, kuid juba järgmisel nädalal on meie kohale oodata uut kõrgrõhkkonda. „Ilmad tulevad jälle kuumad ning samuti on siis oodata äikest,” viitas Merilain, et sääskedele meelepärastele soojadele ja niisketele ilmaoludele niipea lõppu ei paista. Ilmamudelid näitavad, et keskmisest soojem ja äikeseline võib tulla kogu juunikuu.
•• Uus kuuma õhku toov kõrgrõhukese peaks Põhjalahe kohal tekkima eeloleval pühapäeval, mil Eestis võib kohati sadada hoovihma ning sooja on siis oodata kuni 24 kraadi. Esmaspäeval peaks kõrgrõhu lääneservas hakkama Eestisse tulvama lõunapoolsetelt laiuskraadidelt pärit kuum õhk ning õhutemperatuur võib siis päeval kerkida kuni 25 kraadini. Teisipäeval peaks aga termomeetri näit tänu kuuma õhu juurdevoolu jätkumisele kerkima juba 28 plusskraadini. Kolmapäeval suureneb äikesevihma tõenäosus ja sooja peaks siis tulema 27 kraadi jagu.
