Saksa suursaadik: oleme kogu aeg soovinud, et Kreeka jääks euroalasse, aga mitte reeglite rikkumise hinnaga

Kui Eesti Päevaleht möödunud kuul neli aastat Tallinnas töötanud ja mõne nädala pärast uuele ametipostile siirduva Saksa suursaadiku Christian Matthias Schlagaga võimalikku lahkumisintervjuud arutas, polnud ette teada, milliste Euroopat raputanud sündmuste järele usutlus langeb. Eile keskpäeval olid euroala riigijuhid äsja Brüsselis Kreeka kolmanda päästeplaani võimaldamiseks keerulise kokkuleppe saavutanud. Tint otsusel oli alles värske.

Saksamaa tegelikud soovid andsid läbirääkimiste ajal palju ainest mõistatamiseks, millest vestluses mööda ei pääsenud. Peale selle räägib suursaadik veel suurtest lühikese ajaga toimunud muutustest sakslaste ja Berliini poliitikute Venemaa tajumises ning suhtumisest Eesti ja teiste siinse piirkonna riikide julgeolekumuredesse.

Kahe tunni eest saavutasid euroala juhid viimase hetke kokkuleppe, mis võiks hoida Kreekat euroalas. Selles on palju tingimusi, mida on vaja veel täita. Kas Saksamaa eesmärk oli kogu aeg Kreeka siiski euroala jaoks päästa, mitte lasta tal minna?

Jah. Kreeka euroalas hoidmine on meie Euroopa-poliitika positiivne tulemus. Kunagi pole olnud mingit huvi Kreekat meelega välja suruda. Kantsler Angela Merkel, rahandusminister Wolfgang Schäuble ja välisminister Frank-Walter Steinmeier on alates Kreeka valimistest korduvalt öelnud, et meie huvides pole nende väljumine.