Saksamaa toetab Palmse mõisa taastamist ligi miljoniga
Projekti ametlikule avamisele neljapäeval Palmses on oodatud Saksa saatkonna, Saksa käsitöö ja muinsuskaitse keskuse (Deutsches Zentrum för Handwerk und Denkmalpflege), Lahemaa rahvuspargi, Eesti keskkonnaministeeriumi ning muinsuskaitseameti esindajaid, teatas Saksa saatkond BNS-ile.
Saatkonna pressiesindaja sõnul taastatakse ja korrastatakse härrastemaja edasise säilimise kindlustamiseks veesüsteeme, vundamente, keldriruume ja terrasse.
Praktiline töö algab selle aasta mais, töö teostajateks on eesti spetsialistid. Projekti juhendab Saksa käsitöö ja muinsuskaitse keskus ning rahastab Saksamaa valitsus.
Palmse mõisahoone säilitamine muuseumina on kogu Euroopa kultuuri heaks näiteks. Eesti härrastemajad on Eestit ja Saksamaad ühendava 700-aastase ühise ajaloo peegelduseks, märkis pressiesindaja.
Palmse mõis on esimene Eestis, kus on restaureeritud ja korras hoitud kõik mõisaansamblisse kuuluvad ehitised, mille südameks olev häärber on üks väheseid barokkstiilis säilinud mõisahooneid Eestis.
Eesti Entsüklopeedia andmetel kuulus Palmse mõis 1510. aastani Tallinna Mihkli tsistertslaste nunnakloostrile, aastatel 1522-1677 Metztackenitele ja alates 1677. aastast kuni võõrandamiseni Pahlenitele.
Praeguse härrastemaja vanim järk rajati aastatel 1697-1698, kuid jäi tulekahju tõttu lõpetamata. Pärast Põhjasõda ehitati Ilumäele puukabel, taastati härrastemaja, rajati iluaed ning Oruveski.
Härrastemaja, kõrge keldrisokli ja kelpkatusega kahekorruselise kivist barokklossi esifassaadi liigendab sümmeetriliselt kaks eenduvat fassaadiosa, mille vahel asub terrass. Esimese korruse esindusruumides on säilinud kahhelahje, nikerddetaile ja seinamaalinguid
