Salamander võib õpetada jäsemete kasvatamist
Kui inimene oleks salamander, siis ei oleks muret endale vajaduse korral uusi sõrmi ehk isegi jäsemeid kasvatada. Salamander on küll inimesest pisem, kuid tema jäsemed polegi inimese omast nii väga erinevad. Küll aga on salamandril üks selgroogsetele ainulaadne omadus. Nimelt oskab ta endale vajaduse korral uusi varbaid või isegi jäsemeid kasvatada. Ja seda koguni mitu korda järjest.
Ometi pole salamandri jäse mingi sült, vaid on ümbritsetud nahaga, mille sees on luine skelett, lihased, veresooned, närvid ja ligamendid. Kõike seda hoiavad koos fibroblastideks nimetatavad rakud. Salamander on selgroogsete seas ainus, kes suudab endale kaotatud jäseme kasvatada. Konnad võivad endale jäsemed kasvatada kullesena, ent kaotavad täiskasvanuna selle võime. Ka imetajate looted suudavad endale uued jäsemed saada, ent pärast sündi pole see enam võimalik. Või siiski? Arstiteadlased uurivad salamandreid hoolikalt, et mõista, miks ei kao neil see haruldane võime täiskasvanuna.
Teadlik jäse
Põhiküsimus on, kust kasvav jäse teab, kui palju on tal puudu, ja oskab kasvu õigel ajal lõpetada. Teine oluline mõistatus on, miks salamandri jäseme otsa ei teki armi nii nagu inimese puhul.
Alul reageerib inimese keha tõsisele vigastusele nagu salamandergi. Kuid hiljem valitakse eri strateegiad. Inimese haavale tekib arm ning see võtab võimaluse kas või sõrmeotsalgi taastuda. Kuid mõned tõsised vihjed osutavad, et inimesel on siiski mõningane potentsiaal keerulisi kehaosi taastada. Arstid arvavad, et see varjatud võime saab edaspidi muutuda reaalseks.
Kui salamandri jäse ära lõigata, siis tõmbuvad veresooned kähku kokku, nõnda et veritsemine piiratakse ja puuduvat paika katab õhuke naharakkude kiht. Mõne päeva jooksul muutub see kattekiht signaalrakkudeks, mis toetavad edaspidist jäseme kasvu. Haavaalusest koest aga vabanevad fibroblastid ja liiguvad amputatsiooni pinnale. Seal moodustavad nad jäseme alge ehk blasteemi.
Kui õnnestuks haava armistumise asemel kasvatada sellele blasteem, siis õnnestuks ehk ka inimesele näiteks uus sõrm kasvatada. Seda enam, et harva küll, kuid on tõendeid inimestest, kellele on kaotatud sõrme asemel uus sõrm kasvanud. Üks selliseid on mudellennundusega tegelev Lee Spievak, kelle paarisentimeetrise sõrmeotsa lõikas maha lennukipropeller. Teda ei ravitud tavalisel moel – armi ei lastud kasvada, vaid sõrmeotsa töödeldi valgupulbriga, nii et see kasvaski tagasi. Ka luu taastus. Lõppude lõpuks taastub ka inimese sõrmeots, kui haav ei puuduta luud, nõnda et isegi sõrmejälg kasvab uus ja on endisega samane.
Paarikümne aasta kaugusel
Juba on jälile saadud fibroblasti kasvufaktorile, mis stimuleerib jäseme kasvu. On tehtud hulgaliselt katseid hiirte ja kanadega ning saavutatud mõningat edu. Üllataval kombel määrab jäseme kasvu mitte haavakoht, vaid fibroblastid jäseme vastasküljelt. See tähendab, et kasvu kontrollib keeruline mehhanism. Selles osalevad mitmed geenid. Kuid kriitiline on geenide perekond nimega Hox, mille kohta on teada, et see juhib paljude loomade jäsemete kasvu. Näiteks äädikakärbsel on see geenipere suhteliselt hästi läbi uuritud. Kuid selgroogsetel unustavad need geenid, kust nad pärinevad, kui moodustavad keerulisi kudesid. Seevastu täiskasvanud salamandri jäseme fibroblastid säilitavad selle info ja suudavadki jäseme taastada.
Nõnda siis toimub salamandri jäseme kasv kolmes osas. Esiteks käivitub haava parandav vastus, millele järgneb blasteemirakkude moodustumine. Need rakud meenutavad mõnel määral looterakke. Lõ-puks käivitub arenguprogramm, mis juhib uue jäseme moodustumist.
Inimeseni on siiski veel tükk maad, sest nagu ütlevad imetajate jäsemete taastumist uuriva töörühma liikmed USA teadlased Ken Muneoka, Manjong Han ja David M. Gardiner, on teaduses kõige raskem avastada seda, mis pole veel juhtunud.
Siiski annab lootust kas või inimese sõrmeotsa näide. Selle taastumise soodustamiseks tuleb vaid haav puhastada ja lihtsa kattega katta. Kui sõrmeotsa ei segata, taastab see oma kuju, sõrmejälje ja ka kompimismeele. Kui aga haavale hakatakse õmblema nahatükki, siis sõrme-ots ei taastu. Isegi salamandri imeline võime kaob, kui ta haavale traditsioonilise arstioskusega läheneda.
Muidugi on sõrmeots suhteliselt lihtne juhtum. Palju raskem on saada jälile, kuidas taastada liigeseid. Teadlased on avaldanud ometi lootust, et inimese jäsemete taaskasvatamise saladusele saadakse jälile vaid kümmekonna või paarikümne aasta jooksul.
