Saha küla vanem Jaanus Hiis rääkis, et selle metsatuka ääres, kus aprilli alguses raie lahti läks, oli Nõukogude ajast saadik olnud muinsuskaitsemärk, mis hiljuti sealt ühtäkki kadus. „Nii kui märk kadus, olid ka metsamasinad kohal,” tähendas Hiis.

Maardu hiiemetsa muudab eriliseks asjaolu, et see koosneb valdavalt sangleppadest. Sanglepad on  ajalooliselt tuntud hiiepuud, kuid hiiemetsana on sanglepikud juba haruldaseks jäänud.

Maardu hiiemets ja ohvrikivi kuuluvad Nõukogude ajast alates muinsuskaitse alla, kuid olid kuni tänavuse aastani piiritlemata.

Alles Eremka OÜ raielube menetledes joonistati muinsuskaitseametis lõpuks hiie piirid kaardile.

Paraku aga niimoodi, et suurem osa ajaloolisest hiiest jäi riikliku kaitseta.

Muinsuskaitse alla võetud hiieosast jäi välja ka kaitsealune ohvrikivi, mis rahvapärimuse ja kohalike elanike kinnituste järgi asub hiies.