Sannikovi maa otsija Eestist saab uue haua
Juuli lõpus saab kaugel Venemaa Arktikas uue haua müütilise Sannikovi maa üks otsijatest, Eestist pärit arst Hermann Walter, kelle ümbermatmisel osalevad ka eestlased.
Arktika polaaruurimise ajalugu kirjutasid 18. sajandist 20. sajandi alguseni paljud Tsaari-Venemaa teenistuses olnud Eestist pärit mehed. Tänu tänapäeva Venemaa polaarentusiastidele saavad neist ühe, Valgamaal sündinud ja Tartu ülikooli arstina lõpetanud Hermann Walteri säilmed uue puhkepaiga.
Walter osales arstina olematut Sannikovi maad otsinud kuulsa Tsaari-Venemaa polaaruurija, Eestist pärit Eduard von Tolli ekspeditsioonis, mille ajal ta suri 1901. aastal Venemaa Arktika ühes kaugemas otsas Uus-Siberi saartel. Järgmisel aastal jäi arvatavalt sama saarerühma kandis teadmata kadunuks ka kuulus von Toll.
37-aastasena surnud Walteri ümbermatmisel 29. juulil Põhja-Jäämeres asuval Kotelnõi saarel osalevad kolm eestlast: filmimees Riho Västrik, polaarajaloolane Erki Tammiksaar ja Eesti Venemaa-suursaadik Simmu Tiik.
Seal kandis maailma ühe suurema jõe Leena deltas eelmisel suvel dokumentaalfilmi teinud Västrikul oli algul idee korraldada Valgamaal Aakre kandis Anna mõisas sündinud Walteri säilmete ümbermatmine Eestisse, aga Jakuutia (Sahha) – mille alla Uus-Siberi saared kuuluvad – võimude soovil jäetakse Walter siiski edasi puhkama oma esialgse haua lähedale.
„Jakuutia pidas väga tähtsaks säilitada seda, et nende territooriumile on maetud tuntud polaaruurijaid,” rääkis Erki Tammiksaar. „Kõige tähtsam, et inimesel on korralik haud, kus ta saab rahus puhata.” Väidetavalt on jahilkäigu ajal saadud külmetusest alanud haiguse tagajärjel surnud Walter ainus Kotelnõi saarele maetud tuntum polaaruurija.
Haud sulas üles
Tammiksaar osaleb ümbermatmisel kui Tartu ülikooli esindaja. Kotelnõile sõidavad ka kolm Hermann Walteri vendade ja õdede järeltulijat, sest lapsi von Tolli ekspeditsiooni arstil polnud.
Riho Västriku eesmärk on teha filmivõtteid ja suursaadik Tiik esindab Jakuutia presidendi kutsel ümbermatmisel Eesti riiki. „Hermann Walter kuulub nende Tartu ülikooli vilistlaste hulka, kes kahtlemata väärivad austust ja lugupidamist,” ütles Tiik. „Sellepärast võtsin ma Jakuutia presidendi kutse väga hea meelega vastu.”
Walteri ümbermatmise põhjus on selles, et eelmisel suvel avastas Vene polaarentusiastide ekspeditsioon Kotelnõi saarel, et tema igikeltsa raiutud haud oli üles sulanud ja lagunenud kirst vett täis valgunud.
„Meil vedas jubedalt, sest kui eelmisel suvel poleks hauda sellises olukorras leitud, siis tänaseks oleksid loomad säilmed ilmselt ära söönud,” ütles tollast ja nüüdset ümbermatmise ekspeditsiooni korraldav Venemaa üks tuntumaid reisimehi Dmitri Šparo.
Šparo sõnul tuleb uus ja korralik haud Walterile samasse lähedale temanimelisele neemele.
„Selleks otsitakse sobiv koht, mis on kuiv ja kõrge,” rääkis Šparo. „Paneme püsti ka uue mälestusmärgi Walterile, mis on nüüdseks peaaegu täiesti lagunenud originaali koopia.” Uue mälestusmärgi paremaks püsimiseks lüüakse tema sõnul igikeltsa kahemeetrised vaiad.
Moskvast pärit ümbermatjate rühm juba sõitis Kotelnõi saarele. Nendega läks kaasa professionaalne kriminalist, kelle üks ülesanne on Šparo sõnul katsuda välja selgitada, mille kätte Walter ikkagi suri. „Arvatakse, et südamepuudulikkusesse, aga me tahame seda täpsustada,” lausus Šparo.
Walteri sugulased ja eestlased saabuvad koos Jakuutia (Sahha) presidendi Jegor Borissoviga saarele helikopteriga vaid ümbermatmise päeval neljaks tunniks ning sama päeva õhtul lendavad nad Tiksi kaudu Jakutskisse tagasi. Nad toovad endaga kaasa ka korraliku kirstu ja pärjad.
Mida otsisid von Toll ja Walter?
Sannikovi maa leidmine oli Edard von Tolli kinnisidee, kuigi tegelikkuses sellist maad Põhja-Jäämeres ei eksisteeri.
Maa pidi asuma Uus-Siberi saartest põhja pool, esimest korda väitis end „viirastusmaad” näinud olevat Jakov Sannikov 1811. aastal. 1886. aastal uuris von Toll Uus-Siberi saari ning seal nägi ta enda arvates samuti põhja pool mägede siluette.
1900. aastal väljuski von Tolli uurimislaev Zarja Kroonlinnast Tallinna kaudu otsima Sannikovi maad.
Pärast Hermann Walteri surma tegi von Toll 1902. aastal meeleheitliku katse jõuda Uus-Siberi saartelt koerarakenditega müütilisele maale. Rohkem ei näinud Tolli ja ta kolme kaaslast keegi.
Järgmisel aastal leiti Benneti saarelt von Tolli vaheladu koos kirjaga: „Täna alustame tagasiteed lõunasse, kaasas toidumoon kolmeks nädalaks. Tervis korras. 26. oktoober 1902. a.” See jäigi viimaseks jäljeks von Tollist. Tema ja ta kaaslaste surmakoht ja -aeg on tänini teadmata. Oletatakse, et nad võisid hukkuda novembris 1902.
