Analoogne hüüdlause tuli kasutusele eelmise sajandi suurte sõdade ajal ning väljendab kindlameelsust kaitsta oma positsiooni vaenlase eest.

„No pasarán!“ sai laiemalt tuntuks Hispaania kodusõja ajal, mil Franco vastu võidelnud hispaanlased, kes hoidsid iga hinnaga riigi pealinna Madriidi enda käes, kasutasid seda oma hüüdlausena. Pärast kolme aasta pikkust piiramist langes linn ikkagi fašistide kätte.

Pärast Madriidi sündmusi sai „No pasarán!“ antifašistide lipukirjaks ka teistes riikides.

Hüüdlause on praegugi laialdaselt kasutusel fašismivastaste ning vasakpoolsete meelisväljendina.

Tartu Ülikooli ajaloo õppejõud Olaf Mertelsmann on seisukohal, et mingisuguse kodusõjaaegse hüüdlause kasutamine ei ole demokraatlikel valmistel eriti asjakohane.

„Peaaegu iga kodusõda kipub olema väga verine. Ei ole nii-öelda head ja pahad, sest Hispaania kodusõjas toimusid ka vabariiklaste poolt puhastamised jne. Kasutati ka NKVD spetsialiste, et anarhiste likvideerida ja muud sellist,“ rääkis ta.

Loosung „No pasarán!” on Mertelsmanni sõnul siiski ka oma ajalisest kontekstist välja tulnud.

Ta nentis, et väga palju inimesi teavad lihtsalt, et seda kasutati küll kodusõja ajal Hispaanias. Väljend tähendab ajaloolase sõnul, et „me ei lase neid läbi“, kuid tänapäeval võib seda tõlgendada ka kui „me ei lase mõningatel asjadel lihtsalt toimuda“.

Lisaks hispaania- ja venekeelsele plakatile, ripub Lasnamäel veel ka näiteks üks ainult venekeelne plakat, mis kutsub patriarh Aleksius II nimelise väljaku avamisele.

Keeleseaduse kohaselt peavad olema avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam olema eestikeelsed.