Samuti saab kohus võtta lapsevanemaõigused ajutiselt. See tähendab, et kui näiteks lapsel tekib tõsine terviseprobleem, siis on arstidel õigus määrata ravi ilma lapsevanemate nõusolekuta. Kellele määratakse erieestkosteõigus, on taas kohtu otsustada. Lapse nimel oleva kinnisvara või väärtpaberitega tehingute tegemiseks tuleb lapsevanemal edaspidi küsida tehinguks alati luba kohtult.

Peamised probleemid

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus nimetas viimaseid päevi kehtiva vana perekonnaseaduse peamise probleemina seda, et vanem säilitab täielikult oma õigused isegi siis, kui ta pole last aastaid näinudki. „Uue seaduse järgi on võimalik määrata vane­ma hooldusõigus ainult ühele vanemale. Samuti on võimalik piirata vanema hooldusõigust näiteks nii, et lapsest lahus elaval vanemal säilib isikuhooldusõigus, kuid puudub õigus käsutada lapse vara,” ütles Niklus.

Kui vanaisa pärandab lapselapsele väärtpaberid, võib ta määrata, et hasartmängusõltlasest üksikvanem aktsiaportfelli eest hoolitseda ei tohi.

„Lahutatud abikaasa saab nõuda ülalpidamist, kui ta hooldab kuni kolmeaastast last, on kõrges vanuses või halva tervisega. Ülal tuleb pidada ka naist kaheksa nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust, olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte,” ütles Niklus.

Lastevanemate liidu juht Enn Kirsman lausus aga, et uues perekonnaseaduses on lapse kasvatamist puudutavaid jaburaid või isegi napakaid paragrahve. „Kui mu lapsele kingib keegi näiteks mängupüssi, siis vanemana ei tohi ma asjasse sekkuda,” tõi Kirsman näiteks ja lisas, et osa seadusest on selgelt üle pingutatud ja alahindab lapsevanemaid. Paragrahvi 124 järgi peab kohus vanemate taotlusel toetama neid isikuhooldusõiguse teostamisel, rakendades vajaduse korral asjakohaseid abinõusid. „Kohus hakkab ütlema lapsele, et kuula nüüd edaspidi ikka issi-emme sõna,” märkis Kirsman.

Sama paragrahvi järgi on keelatud lapse kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine. Samuti näeb uus seadus ette, et kuni laps elab koos vanematega, on ta kohustatud abistama vanemaid koduses majapidamises. Uus seadus ütleb ka, et kui lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, siis mõlemal vanemal on kohustus lapsega suhelda.

Kirsman lausus, et enamik sellest, millega lapsevanemad on seni hädas olnud, jookseb uues seaduses ikkagi edasi. „Näiteks peavad lapsed maksma vanaduspõlves hooldekoduteenust vajavate vanemate eest ise, samal ajal kui lasteta inimeste eest maksab omavalitsus,” ütles ta. Teise kestva probleemina tõi Kirsman välja juhu, kui mees ja naine on formaalselt abielus, ent tegelikult elavad lahus ja naine sünnitab lapse. „Ka uue seaduse järgi piisab abikaasastaatusest isaks olemiseks. Tavaelus tekitab selline asi paljudes peredes probleeme.”

Kolm võimalust vara jagamiseks

•• Juuli algusest on võimalik abielu sõlmida ja lahutada ka notari juures. Enne abielu ametlikuks vormistamist peavad noorpaarid aga jõudma kokkuleppele, kuidas nad jagavad abielu kestel soetatud vara.

•• Uus perekonnaseadus näeb ette kolm võimalust: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja varalahusus. Neist kõige lihtsam on varalahususe põhimõte: lahutuse korral ei teki mingisuguseid küsimusi ühisvara jaotamisest, kuna mõlemad abikaasad on teineteisest varalises mõttes sõltumatud.

•• Vara juurdekasvu tasaarvestus näeb ette, et kui abielu kestel kasvas ühe osapoole vara rohkem kui teise abikaasa vara, siis peab rikkam osapool lahutuse korral hüvitama vaesemale abikaasale poole enam saadud rikkusest. Varaühisus tähendab aga, et sisuliselt kogu abielu kestel omandatud vara kuulub mõlemale võrdsetes osades ning kõik tehingud tuleb teha ühiselt. Ühisvara hulka ei kuulu vaid isiklikud tarbeesemed, enne abiellumist kummagi omandis olnud vara, abielu kestel saadud kingitused või pärandused ja lahusvara arvel omandatud vara.

•• Enne 1. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul kehtib edaspidi varaühisus.