Seadus lubab gümnaasiumi lõpetada, kool seda ei arvesta

Koolid teevad seadusest rangemaid hindamisjuhendeid ja ei lase noortel gümnaasiumi lõpetada.

„Kas kool võib teha ise seadusi?” küsib lapsevanem, kellel on seljataga üle poole aasta kestnud võitlus oma tütre Hanna gümnaasiumi lõputunnistuse kättesaamise nimel. Kuna nimetatud lapsevanem töötab ise haridussüsteemis tugispetsialistina, on ta kursis seadustega. Ehk just sel põhjusel on tema siiani ainuke, kes on vaidlustanud kooli kehtestatud hindamisjuhendi, mis läks vastuollu seaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimustega. Paljud gümnasistid on aga sarnase olukorra lahendamiseks vahetanud kooli.

Gümnaasiumis toimub õppetöö kursustena ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt saavad gümnaasiumi lõpetada need, kellele kolme aasta õppetöö tulemusena on võimalik välja panna kõigis õppeainetes vähemalt rahuldavad kooliastmehinded. Noored seadusi ei tunne, ent tuginevad varasemale praktikale. Kahtedega on nad saanud edasi järgmisele õppeaastale ja oskavad arvutada, et kui näiteks 14 kursusest koosnevas aines on paar kursust sooritatud kahele, siis koondhinde saavad nad ikkagi positiivse. Ühe anonüümseks jääda sooviva Tallinna kooli õpetaja sõnul ei käi osa lapsi 12. klassis enam suurt kohalgi just seda kalkulatsiooni silmas pidades.

Sama seadusega on koolidele antud aga ka vabadus kehtestada oma hindamisjuhendid, kus võib õpitulemustele esitada kõrgemaid nõudmisi. Gümnaasiumiharidus pole ju kohustuslik. Tallinna Mustamäe gümnaasiumis, kus õppis ka Hanna, olidki esitatud nõudmised kraadi võrra kangemad kui seaduses. Kooli lõpetamiseks peavad kõikide ainete kursused olema sooritatud vähemalt hindele kolm.