Nii on tekkinud omajagu jabur olukord, et haigla toetusfond peab eesmärgi täitmiseks leidma seaduslikke viise tulumaksust kõrvale hiilimiseks. Juba seadusemuudatuse jõustumise eel uurisid Eesti suurimad toetusfondid maksu- ja tolliametilt, kuidas nad peaksid uutes tingimustes oma ülesandeid täitma. Kuigi maksuamet seda maksusaladusele viidates ei kinnita, andis see fondide kinnitusel neile nõu, kuidas tulumaksu tasumisest pääseda – fond ostab haiglale vajalikud masinad ja annab need siis haiglale tasuta rendile.

Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Krameri sõnul ei ole fondil muid ülesandeid, kui organiseerida lastehaiglale annetajate abiga aparatuuri, ravimeid ja haigla töötajatele koolitusi. Kõigelt sellelt peaks fond tasuma ka tulumaksu. Tulumaksust pääsemiseks kasutab fond eespool kirjeldatud rendiskeemi.

„Meil on neli-viis aparaati, mida haigla kasutab, kuid mis on sisuliselt meie omad. Nende seas EMG aparaat (neuroloogiliste haiguste diagnoosimiseks – U. J.), kõnnirobot ja praegu hangime üsna kallist röntgeniseadet, mis jääb samuti formaalselt meile,” sõnas Kramer.

Kui haigla ja toetusfond saaksid nimetatud röntgenimasina kahepeale osta, oleks võimalik hankida uuema põlvkonna aparaat, aga sel juhul tuleks jällegi maksta tulumaksu, mis ei ole sellise masina puhul sugugi väike. Seega tuleb tulumaksu vältimiseks leppida kehvema seadmega. Kui lastehaigla toetusfond ei kasutaks võimalusi seaduslikult tulumaksu mitte tasuda, tuleks Krameri sõnul igal aastal maksu tasuda keskeltläbi paarisajalt tuhandelt eurot.

Pelgulinna sünnitusmaja toetusfond hangib tegevjuht Eeva Kauba kinnitusel peamiselt aparatuuri ja viimastel aastatel on kõik antud sünnitusmajale rendile null euroga. „Kingituse või annetuse pealt maksude maksmine tähendaks tegelikult fondi jaoks seda, et makse makstaks heategevusrahadest,” tõdes ta. Siit ka põhjus, miks on tarvis maksust pääsemiseks skeeme kasutada.

Seadmed teevad jõukaks

Kallite meditsiiniaparaatide oma vara hulgas hoidmine tekitab toetusfondidele ka muid probleeme peale raamatupidamislike. Näiteks on annetajal lihtne vaadata toetusfondi aruannet ja seal suuri summasid nähes teha otsus mitte annetada, kuigi numbrite taga on tegelikult haiglas rendil olevad seadmed. Kauba sõnul on fondile iga annetaja oluline ning läbipaistev ja kõigile arusaadav kommunikatsioon mängib suurt rolli.

Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi tegevjuht Agnes Karlson tõi lisaks välja mure, mis saab masinatest siis, kui need on vanaks jäänud või katki läinud – kus fond neid hoiab või kuidas uued kasutajad leiab?

Rahandusministeerium ei vastanud küsimustele, kuidas suhtub riik sellisesse skeemitamisse, miks ei võiks toetusfondidele teha erandi või mis oleks lahendus. Üha enam leviva kombe kohaselt vastas ministeerium üldise kommentaariga, mida saab lugeda allpool.Ministeeriumi kommentaarTulumaksuseadus lubab maksuvabalt annetusi ja kingitusi teha ainult valitsuse kinnitatud tulumaksusoodustusega nimekirjas olevale mittetulundusühingule, sihtasutusele ja usulisele ühendusele.

Maksusoodustuse mõte on toetada avalikes huvides ja heategevuslikult tegutsevaid organisatsioone – eelkõige kodanikuühendusi – , kelle tegevus ei ole suunatud kasumi teenimisele, vaid näiteks mingi sotsiaalse probleemi lahendamisele või ühiskondlikult olulise teemaga tegelemisele.

Haiglate rahastamine on korraldatud riigieelarvest, lisaks on osa haiglaid asutatud aktsiaseltsina ehk äriühingu vormis. Maksuseadus peaks kohtlema kõiki sarnaseid isikuid ühtmoodi ning äriühingutele tehtud annetuste toetamine ei sobi maksusoodustuse eesmärgiga.