Segased majad: kus saab linna parima ekslemiskogemuse?
Suurlinnaks pürgiva Tallinna avalikud hooned panevad proovile suunataju – väledaks orienteerumiseks tasub kaasa võtta teejuht, väljatrükk korrusteplaanist või sisemine kuldne kompass.
Viimase ahvatleva maiuspalana torkab silma ajaloolises tööstuskvartalis novembris uksed avanud Rotermanni kaubamaja. Omanäoline “peeglitega koobas”, aga kuidas huvipakkuv boutique üles leida, küsib poodleja.
Sarnast ekslemiskogemust suudavad vähemalt esimesel külastuskorral pakkuda mitmed kaubanduskeskused. Seikluselamuse otsingul tasub valikusõelale jätta polikliinikuid, instituute ja miks mitte mõni raamatukogu, kus eksimismeeleolu võib luua hämarusse varjuv vajalik uks.
Edasijõudnule tunduvad eelmised kohad mõistagi lihtsad, temal tasub läbi käia nelja aasta eest valminud kompleks Viru keskus-Viru hotell-parkimismaja-kaubamaja. Katsetada, kas teele ette sattunud lift viib aatriumi. Mõistatada, kuhu poole jääb vanalinn. Püüda ära arvata, kas oled teisel või kolmandal korrusel, kust pääseb alla või üles, kuidas jõuda avatud planeeringuga poe ühest sektsioonist teise.
Pole eesmärk
Tegelikkuses, ütleb Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel, pole ühegi keskuseomaniku huvides inimestel päriselt ekselda lasta. Pigem püütakse klient kaubanduskeskuse sügavustesse arvukatest riiulitest mööduma meelitada loogilist teed pidi, seades fookuspunktidesse atraktiivseid seinaväljapanekuid, pilte ja kaubamärke.
Kaubamajaga paraku juhtus aga nii, et pärast Viru keskuse juurdeehitust tuli ilumaailma müüjatel tervelt pool aastat tegeleda peamiselt teejuhatamisega. Püsikliendid ei leidnud vajalikke kaupu, tüdinesid, lahkusid. “Meie maja on küll üks keerulisema ülesehitusega kaubamaju mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas,” kinnitab Parel, kes kaotas viimati suunataju Bangkoki Siam Paragoni keskuses.
Aga ka näiteks Tallinna ülikooli ühest hoonest teise vajaliku auditooriumini jõudmise juhist tasub rännakul mantrana korrata. Määramatusega toimetuleku hõlbustamiseks jagatakse sisseastumiseksamite ja konverentside ajal majajuhte ning seatakse üles A4-suuruses viitasid. Ülikooli töötajad räägivad – kuidas keegi –, et said maja selgeks 3–5 päevaga.
Psühholoogia- ja organisatsioonikäitumise osakonna professor Mati Heidmets ütleb, et talle tundus Kristiine keskus esimesel korral ka segane. “Suured või ka mitmekesised majad on vastikud ja ebamugavad ja esialgu raskelt orienteerutavad,” selgitab ta. Et külastaja esmapilgul kaootilisse keskusse tagasi tuleks, peab keskusepidaja seda enam mõtlema, mille originaalsega meelde jääda.
