Kuna uusi lasteaedu ei ehitata, siis tuleb rühmadele koht leida olemasolevates, kuid seni muul moel kasutusel olnud ruumides. „Näiteks lasteaias Kelluke remonditakse ja võetakse taas rühmaruumidena kasutusse noorte meremeeste klubi, Suur-Pae lasteaias Eesti-Ameerika ärikolledži kasutuses olnud ruumid, Tuule lasteaias ja Mustamäe 1. lasteaed-algkoolis algkooli kasutusest vabanenud ruumid,” loetles linna haridusameti infospetsialist Leini Jürisaar.

Nõudlus ajutiselt vähenes

Sellised ruumid võeti muuks otstarbeks kasutusele mõneteist aasta eest, kui nõudlus lasteaiakohtade järele ajutiselt vähenes. Mõningatelt lasteaedadelt nõuab uue rühmaruumi loomine ka senise õppekorralduse muutmist. Näiteks Linnupesa lasteaias ehitatakse rühmaruumiks taas ümber varem rühmaruumiks olnud, kuid seejärel spordisaaliks kohandatud ruum. Lasteaia direktor Karin Saar tunnistas, et see tähendab lasteaiale eelkõige liikumistegevuse ülevaatamist. Üheks alternatiivsete lahenduste võimaluseks nimetas ta linnavalitsuse algatust, mille puhul lapsevanemad saavad valida, millise mänguväljaku võiks tänavu suvel rajada.

Lapsevanematel on valida kuue tüüplahendusega variandi vahel: kuni kolmeaastaste laste jaoks mõeldud sõimeala, õue õppeala ehk paviljon õppelaudade ja toolidega, näiteks jalgpalli- või korvpalliplatsi sisaldav spordiala, seiklusrada, ronimisatraktsioon või üksik õuemängu-sportimisvahend. Eilseni kestnud küsitlusele oli reedese seisuga vastanud üle 8000 lapsevanema ja näiteks Linnupesa lasteaia juhataja lootis, et avatud rühmaruumi arvel saab lasteaed pärast küsitlust avada just spordiala. Seejuures on Linnupesa lasteaial peale spordisaali ka tavaline saal, mida rühmaruumiks ei muudeta.

Uued rühmad luuakse eelkõige suuremate lasteaedade juurde, sest erinevalt 1960-ndate alguses rajatud vanematest lasteaedadest on neis võimalik selliseid ruume avada. 9. lasteaia direktor Silvia Ohlo tunnistab oma lasteaiast rääkides, et seal pole ei saali ega võimlat kunagi olnud, kuid muusika- ja liikumistegevused on alati toimunud. Kuna saali asendamine rühmaruumiga ja selle asemel lastega rohkem väljas käimine võib mõningate lapsevanemate seas tekitada nurinat, siis rõhutab ta, et kindlasti ei jää seepärast huvitegevus ära, muutuvad lihtsalt tingimused. „On inimesi, kes pole kunagi rahul, ja see on nende ellusuhtumise küsimus, mille tõttu nad ise kõige rohkem kaotavad sellest ise aru saamata,” rõhutas Ohlo. „Paha on, kui ei saa kohe lasteaiakohta, paha on viis, kuidas linn püüab kohti kiiresti juurde luua, et nõudlust rahuldada. Kui saab oma lapsele lasteaiakoha, siis hakatakse kohe otsima ja leidma, et lasteaias pole enamik asju tema meele järgi, ja nii edasi ja nii edasi.”

Ka Jürisaar rõhutab, et projektijärgseid saale üheski lasteaias ümber ei ehitata, vaid tehakse rühmaruumideks ruumid, mida on ka varem niimoodi kasutatud. „Ilma saalita ei jää ükski lasteaed, kuhu uued rühmaruumid tulevad,” lausus Jürisaar.

Lisaks olemasolevate ruumide arvelt avatud 15-le lasteaiarühmale avatakse kuus moodulrühma ning vahetult enne valimisi avatavas Kihnu tänava lasteaias 12 uut rühma. Kokku lisandub tänavu seega 32 lasteaiarühma ja 744 -kohta.



Lisarühmad 11 lasteaeda

Uued rühmaruumid saavad Tallinnas:

lasteaed Kelluke (3 rühma)

-Heleni kool

-lasteaed Laagna-Rukkilill

-lasteaed Karikakar

-lasteaed Rukkilill

-Kristiine lasteaed

-Linnupesa lasteaed

-Mustakivi lasteaed

-Suur-Pae lasteaed (3 rühma)

-Tuule lasteaed

-Mustamäe 1. lasteaed-algkool