Võimaliku tehingu hind on konfidentsiaalne. Spekulatsioonide järgi võib tehingu kogumaksumuseks kujuneda kuni 850 miljonit krooni. “Mõlemal osapoolel on põhimõtteline soov tehinguks, kuid me ei ole veel tutvunud Shelli ketiga,” kommenteeris Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed.

##Kiviaed ütles, et pärast Shelli teenindusjaamade ülevõtmist muutub ettevõte Baltikumis kasumlikumaks. “Sellel aastal loodab Statoil oma tegevuse Baltimaades lõpetada kasumiga,” lausus ta.

Eelmise aasta majandustulemusi ei avalda Statoil enne nende jõudmist äriregistrisse.

Teenisid kahjumit. Nii Statoil kui Shell on viimastel aastatel teeninud Eestis kahjumit. 2000. aastal ulatus kahe firma kahjum kokku 93,4 miljoni kroonini.

“Kütuse jaemüügiturule tulevad selle puhtalt varalise tehinguga kaasa mõningad muutused,” kinnitas Kiviaed. “Statoil kinnistab oma turuliidri positsiooni, kuid monopoolsusest ei saa mingil juhul rääkida.”

Statoili hinnangul haaraks ettevõte pärast tehingut kolmandiku kütuse jaemüügi turust Eestis. Esialgu hakkab ettevõte kõikide lisanduvate jaamadega ka opereerima ja sulgemist ei kavanda.

“Shelli tanklad olid müügis ja võtsime selle võimaluse, et täisteenindusjaamade kontseptsiooni edasi arendada,” lausus Kiviaed.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul on veel vara öelda, kas tehingu läbiviimiseks on takistusi. “Iseenesest ei ole see kriteerium, kui ettevõte on turgu valitsev ehk omab turust üle 40 protsendi,” märkis ta. “Oluline on, et konkurentide tegevust ei kahjustata. Kontroll toimub ka Lätis ja Leedus.”

Kui konkurentsiamet peaks Statoili pärast tehingut kuulutama turgu valitsevaks ettevõtteks, peaks firma müüdava autokütuse hinna kooskõlastama energiaturu inspektsiooniga.

Alexela Oil peadirektori Heiti Hääle sõnul Statoili-Shelli tehinguga turg oluliselt ei muutu. “Minu hinnangul saavutab Statoil tehinguga 35-40-protsendilise turuosa, mis on kütuseturul samas oluline jõud,” märkis Hääl siiski. “Teistele see kindlasti rõõmu ei valmista.”

Hakkab hinda kujundama. Hääle sõnul hakkab Statoil hinda kujundama, samuti muutub ettevõte atraktiivseks jaemüügist poole moodustavatele korporatiivklientidele.

“Shell on Balti turus pettunud, olles siin kahjumi-ettevõtete tipus,” kirjeldas Hääl tehingu tagamaid. “Selleni viis ametkondlik suutmatus ohjeldada musta turgu.”

Ilmselt on kontsernid omavahel mujal teistpidi kokku leppinud, lisas Hääl. “Selle võimalikuks sisuks on, et meie tuleme siit turult ära, ärge teie sinna oma nina toppige.”

Shell Eesti nõukogu esimees Imre Leetma sõnas, et tegemist on mõlemale osapoolele huvipakkuva ostu-müügitehinguga. “Tegemist pole vahetusega,” lisas ta. “See on osa tavalisest äriprotsessist, mis toimub kogu Euroopas.”

Leetma kinnitusel teostub tehing lõplikult selle aasta sees.

“Iga Balti riik on sisuliselt iseseisev tehing, kuid tervik on siiski atraktiivsem.”

Statoil on juba praegu 17-protsendilise turuosaga suurim kütuste jaemüügi kett Baltikumis.