Siim Kallas Foto: Andres Putting

••Milline oli Eesti Panga plaan, mille 100 miljoni dollari suurusele garantiile oma allkirja andsite?

Sellise plaani initsiatiiv ei tulnud Eesti Pangast.

••Mis see siis oli?

Tõsi on see, et kui Eesti Panga algusaegadel oli eelarve jaoks meeletu raha otsimine, siis oli igasuguseid arutelusid ja variante. Näiteks üks maailma soliidsemaid pangamaju Rothschild tuli pakkuma Eesti Pangale niisugust tehingut, et nad on nõus meile raha laenama 7%-ga, aga pangu meie riigi kullatagavara panti. See oleks olnud garantii. Sellest ei tulnud muidugi midagi välja.

Aga kui me Eesti raha- ja pangasüsteemi püsti panime, algas pangakriiside laine. Pangakriiside lahendamisel kritiseeriti meid nii seest kui ka väljast. Kritiseeriti, et see kõik on liiga järsk, et me paneme pangad lihtsalt kinni või paneme moratooriumi alla või teeme mingeid muid asju. Et tuleks ikka pankadesse raha süstida.

••Kes need kritiseerijad olid?

Inimesed nii Eestist kui ka väljastpoolt. Üks Rootsi ekspert näiteks. Mina olin aga pankadesse raha süstimise vastu, kuna minu jaoks oli ebaselge, kellele ja kuhu see raha siis läheb. Ja see on ka tänases Euroopa kontekstis probleem. 2008-2011 panid Euroopa riigid sama mudeli järgi pankadesse 4,3 triljonit eurot ja mina leian, et see mudel oleks võinud olla palju kriitilisem. Toon näite: sul on pank, sa ütled, et seal on raskused, aga sa ei tee iialgi täpselt kindlaks, mis seal pangas sees toimub. Sa paned sinna raha ja kui see pank läheb pankrotti, oled sa sellest rahast ilma.

Eesti Pangal oli võimalus laenata Eesti raha vahetuskursi toetamiseks raha rahvusvaheliselt valuutafondilt. Aga kuna vahetuskurss oli fikseeritud, siis polnud ühtegi võimalust, kuidas me oleks sealt raha saanud. Ehk siis Eesti Pangal polnudki justkui lubatud selle süsteemi järgi raha sisse laenata. Ja siis otsiti muid variante, kuigi mitte väga entusiastlikult, sest mina olin kommertspankadele laenamise vastu.

Peale selle oli Eesti Panga ülesehitus selline, et see oli krooni kattevara. See tähendab, et see oli väga-väga hoolikalt kontrollitud ja pangakriiside puhul ei olnudki nende reeglite järgi pankade abistamiseks mingit raha anda võimalik. Aga meid kritiseeriti, öeldi, et see on kõik jama. Eesti sees tulid kriitikud, majandusinimesed, kes ütlesid, et Eesti Panga raha tuleb investeerida Eesti majandusse ja kuhu teda siis veel investeerida kui mitte pankadesse. Kordan, mina olin selle vastu alati. See on taustaks, et meid kogu aeg pressiti, et tehke midagi.

••Aga läheme nüüd tagasi selle garantiikirja juurde.

Kogu selle asja idee oli tõenäoliselt järgmine: luua mingi rahaline reserv, kust saaks panku toetada. Kas see rahaline reserv pidi olema kas deposiit, krediidiliin või deposiidid kommertspankades, selleni, ma arvan, et üldse ei jõutud. Dokumente ju pole. Aga mõistagi oleks pidanud olema sellel siis Eesti Panga garantii. Ma tahan väga rõhutada, milline oleks olnud sellise plaani risk Eesti sees - kui paneme raha pankadesse, aga pank läheb pankrotti, siis raha jääb kaduma.

••Et siis midagi ei toimunud?

Kui garantii oleks antud, kui kusagilt oleks antud raha, siis oleks tehtud kas deposiit või muu süsteem. Ja sellel oleks pidanud olema Eesti Panga garantii, et need, kes välismaalt raha annavad, oleksid saanud selle turvalisuse, et kui meie siin midagi valesti teeme, on see meie probleem, kuidas me seda katame. See oli tõenäoliselt see plaan.

••Tõenäoliselt? Te siis täpselt ikkagi ei mäleta?

Ütlen tõenäoliselt, sest mina ju otse mingeid läbirääkimisi ei pidanud. Aga ma ei taha ega kavatse kellegi poole näpuga näidata, et üks või teine kaastöötaja võis midagi valesti teha. Sest mina vastutan. Mina ütlesin, et uurige asja.

Kogu selles asjas peab olema üks asi selge - Eesti Pank ei võtnud kohustusi ja kui sellest garantiist oleks tekkinud mingi kohustus, siis oleks ta pidanud kajastuma bilansis. Sellele oleks pidanud antama kinnitus, see oleks pidanud saama ka audiitori kinnituse, et see on olemas. Seda kõike ei ole! Eesti Pank on auditeeritud ja seal ei ole kunagi midagi säärast sees olnud! Nii et mingi raha pole kusagile liikunud, kohustusi pole võetud, Eesti Panga varad on olnud kontrolli all. See ei ole minu, vaid rahvusvaheliste audiitorite väide. See tähendab, et kui see oleks olnud kohustus, oleks see igal juhul kirjas olnud.

••Mis see siis ikkagi on, mida on teie vastu kasutatud ja kasutatakse?

Tõenäoliselt oli asi nii - ja seda oli olnud ka varem - et teeme näidise, mismoodi tehing võiks välja näha. Kas selle kirjutas keegi meie töötajatest või sealt nende poolt, on iseküsimus ja seda on võimatu tuvastada. Ütleme nii, et tuldi küsima, et mina kirjutaksin sellele alla, et kõigile oleks täpselt näha, et me oleme tõsised. Igaüks võib kirjutada ju garantii, aga Eesti Pank on ikkagi tõsine asutus. Mina kirjutasin tõenäoliselt sellisele asjale alla, mis oli rumal ja mõtlematu tegu. Kuigi ma väga hästi teadsin, et see midagi ei maksa, sest selle paberiga raha liikuma ei pane. Aga ikkagi oleks pidanud rohkem mõtlema.

••Miks ei teadnud Eesti Panga nõukogu toonased liikmed kavatsetud tehingutest midagi?

Finantstehingud olid tollal kõigi seaduste järgi panga presidendi vastutusel, panga presidendil oli täielik pädevus kõikvõimalikke tehinguid kaaluda ja ettevalmistada. Aga loomulikult, kui me oleks reaalse asjaga välja tulnud ja deposiiti tekitanud, oleks see olnud suur otsus, mille oleksime kindlasti nõukogu ette viinud. Kõnelused polnud aga nii tähtsad selles faasis, et neid nõukogu ette viia.

••Ehk praegu pole isegi võimalik 100%-liselt öelda, meenutada, mida tuldi  pakkuma ja millele see garantii, mis toimima ei hakanud, anti?

Deposiidi kohta puuduvad igasugused dokumendid. Ja puuduvad ka viited nendes dokumentides, mida taheti garanteerida.

••Milline oli panga presidendi ja nõukogu suhtlus? Millest anti teada?

Üldiselt anti panga nõukogule ikka kõigist suurtest asjadest teada. Panga nõukogu oli informeeritud kõigist olulisematest asjadest. Vähemalt mind ei süüdistatud, et miks te meile ei räägi. Arvan, et Uno Merestega juhitud panga nõukoguga oli mul normaalne läbisaamine. Eriti oli see rahareformi ja pangakriisi aegadel, kus panga juhtkonna ja panga nõukogu vahel oli väga tihe koostöö.

••Kui suur oli toona see Eesti Panga grupp, kes eri asju ette valmistas, firmade taustu uuris, et kellega suhelda, kellega mitte?

Ei olnud väga suur. Meid oligi seal ju vähe.

••Kas Eesti Panga garantiid tuldi tihti küsima?

Ei saa öelda, et neid ei olnud, aga et oli tihti ei saa ka öelda. Neid juhtumeid oli. Mäletan, et mingit garantiid taheti ükskord mingisuguse metsa peale, siis on mul meeles eespool nimetatud Rothschild.

••Enamasti tulid siis välismaa huvigrupid?

Ajad on muutunud. Mina ei suhtunud toona kellessegi esialgu umbusu ja kahtlusega. Põhimõtteliselt sellist taustakontrolli polnud võimalik ka teha nagu praegu, et netist saab kõikvõimalikke andmeid. Aga kindlasti tehti taustauuringuid ja minu kaastöötajad uurisid, kellega tegemist on. Minu jaoks sellest piisas ja sain inimestega kokku, kui oli vaja. Mingisugust Cunninghami küll ei mäleta.

••Te siis ei tea, kes on Michael J. Cunningham, kes on teie allkirjastatud dokumendi järgi Eesti Panka esindanud?

Ei tea.

••Aga Iisraeli advokaat Ran Gazit, kes pidanuks andma Šveitsi pangale juhiseid, kuidas garantiidega edasi käituda?

Tema on väitnud, et on minuga kohtunud. Aga seal figureerib ka Leonid Apananski...

••...kes väidab, et ta pole Eesti Pangaga tegemist teinud.

Ajakirjandus nimetab teda kurikuulsaks Leonid Apananskiks, kuid see inimene aitas Eesti Vabariigil hankida esimese tõelise relvapartii, mida mitte kusagilt mujalt ei saanud. Ja kuidas nüpeldati Mart Laari ja tema valitsust selle tehingu eest! Kurikuulus Iisraeli relvatehing! Aga kvaliteetseid relvi oli vaja ja see tehing tehti ära. Juba siis tapeti hirmsal kombel seda tehingut. Ometi sai Eesti riik esimest korda tõsiselt hea kvaliteediga relvi. Nii et Apananski oli respekteeritud ärimees. Eesti Pank pani minu juhtimisel tema panga kinni ja seetõttu ei saa öelda, et meil oli suur sõprus. Kuid ta annetas heategevuseks, ta oli tolle aja esimese laine ärimees nagu paljud teised, kelle kõigi kohta võib öelda kurikuulus. Kas Apananski midagi soovitas - ma ei tea.

••Ran Gazit osales koos Apanskiga selles Iisraeli relvatehingus. Tõsi, Eesti Pangal polnud selle tehinguga mingit seost. Aga te ei eita, et võisite Gazitiga suhelda?

Kui tema väidab, et me suhtlesime, siis ma ei eita seda. Kuid mingit olulist kohtumist või läbirääkimist ma nende inimestega ei mäleta. Aga ma ei eita eri inimestega kohtumist ka täna. Kui mõelda, kui palju on minu juures käinud võimsate äriringkondade ja firmade esindajaid selle ajal jooksul, mil olen olnud transpordivolinik! Kui kellegagi on juhtunud midagi paha ja 20 aasta pärast küsitakse minult, et kas see või teine inimene on kurikuulus, siis mis ma peaksin tegema? Peaksin täna istuma suletud uste taga ja mitte kellegagi kohtuma. See on ju absurd! Eriti tollel ajal kui meie juures need kõige suuremad ja soliidsemad ei käinud. Soome ja Rootsi ärimehed - jumal tänatud! - tulid, aga suurriikide gigantpanku, nii Euroopa kui ka USA mõistes, ei tulnud. Ja pole tänaseni tulnud. Ma ei taha Rootsi pankade kohta midagi öelda, kuid nad pole ju maailma kaliibriga pangad. Nii et ei saa oletada, et meil oli väga suur valik, kellega suhelda.

••Miks ei leia Eesti Pank oma arhiivist selle kohta enam ühtegi dokumenti ega viidet?

See ei ole küsimus minule! Mina ei arhiveerinud pabereid. Jah, igasuguse loogika järgi oleks see kirjavahetus pidanud pangas olema.

••Keegi jalutas ehk isikliku arhiiviga minema? Selliseid asju on ennegi olnud, et töölt lahkunud inimene on ka pabereid kaasa võtnud.

Nii võib-olla küll, et keegi võttis mingeid kaustu kaasa. On tõsi, et see pole Eestis unikaalne nähtus, kui inimesed lahkuvad töölt, näiteks politseist, ja võtavad kaustu või operatiivmaterjali kaasa. Aga selliseid asju ei tohiks juhtuda! Kui sul on kahtlus, anna see käiku, las inimesed vastavad ja täpsustavad asjaolusid. Aga keegi hoiab mingit materjali sobivaks poliitiliseks või äriliseks hetkeks. See pole sugugi ainult minu probleem, et niisugune asi n-ö õigel hetkel välja käiakse. Ärimaailmas tehakse seda ka, aga see ei torka ehk nii palju silma. Kas siis inimesed peavadki elama hirmus, et neid kompromiteeritakse? Kas me sellist ühiskonda siis tahtsimegi? Sest iga inimese elus on mingisugune fragment, mille väljatulekut ta ei soovi.

••On öeldud, et üks IRL-i poliitik on mõni aeg tagasi teile seda garantiikirja paberit näidanud ja öelnud: linna peal liiguvad need paberid, mõtlesin need sulle tuua. Vastab see tõele?

Vastab küll.

••Kes see poliitik on?

Ärme nimesid maini.

••Millal see oli?

2013. aasta suvel.

••Kas ta seadis teile ka mingeid tingimusi?

Tema enda sõnul oli see tema heasoovlikkuse näide.

••Teid ümbritseb 10 miljoni skandaal, VEB fondi probleem, nüüd 100 miljoni dollariline Eesti Panga garantii. Kuidas kõik niidid ikka üht- või teistpidi teieni viivad? Veel ka see kunagine R-hooldus.

Olen kuulnud, et üks inimene, kes on olnud minuvastastes kampaaniates kõvasti tegev, on öelnud, et kõik minu luukered tuleb välja tuua. Ma tahaksingi, et need kõik välja toodaks. Aga sellisel juhul tuleks kõik kirja panna! Nelja mehe ettepanek, rahareform, Eesti Panga käivitamine sellisel kujul, nagu ta praegu on, pangakriiside lahendused, Reformierakonna loomine, töö välis-, rahandus- ja peaministrina, kümme aastat Euroopa Komisjoni asepresidendina. Kõik see tuleks panna sinna kõrvale. Kõigis ametites, kus ma olen olnud, on mul kindlasti olnud palju otsuseid, millega inimesed pole nõus olnud ja mistõttu on minuga vaieldud. Aga mitte keegi pole mitte kunagi öelnud, et ma pole neis ametites hakkama saanud. Miks ma siis täna siin olen? Miks ma olen peetud kõlbulikuks tähtsat posti täitma, kui need luukered on domineerivad?

••Reformierakonna loomine jääb sellesse aega - kas saate kinnitada, et sealtkaudu saadud rahaga ei rahastatud partei loomist?

Saan seda kinnitada. Reformierakonda rahastasid Eesti ärimehed, kes on kõigile väga hästi teada, ja rahalisi probleeme pole meil üldiselt kunagi olnud. Polnud vajadust otsida rahastamiseks selliseid kummalisi teid.

••Me räägime, et tõenäoliselt andsite te allkirja... Kas on siis väga rumal küsida, et kas poleks võinud need garantiid lihtsalt kohe lõpetada? Dokumentide järgi kehtivad need justkui 2004. aastani.

Minu ettekujutuses neid ei olnudki olemas.

••Kui teie läksite 1995. aasta kevadel Eesti Pangast lõplikult minema, seda tehingut kui sellist enam ei eksisteerinud?

Just.

••Mis ettevõtted on või olid garantiiga seotud dokumentides nimetatud Condor Trading International ja Volga Investment Development Corporation (Panamal registreeritud firma)? Teil on nüüd olnud mõtlemiseks aega.

Kuna ma ise nende ettevõtetega pole kokku puutunud, siis ei saagi ma osata sellele küsimusele vastata.

••Nii et me ikkagi ei tea, mida see seltskond Eesti Pangale pakkus?

Mingisugust rahastamisvõimalust, et luua pangakriisidele rahaline reserv. See oli üks variant. Mismoodi see välja võis näha, selle kohta puudub mul igasugune ettekujutus. Sest variant on see, et deponeeritakse mingi raha Eesti Panka, milleks minu arvates meil polnud üldse seaduslikku võimalust. Võis olla variant, et tehakse mingisugused krediidiliinid, et kui me tahame raha panga X päästmiseks, saab Eesti Pank sealt siis raha. Et selleks oli neid garantiisid vaja.

••Aga miks mitte soliidsete finantsinstitutsioonidega, vaid kummaliste firmadega, kes teile isegi ei meenu?

Kui see oleks meie initsiatiiv olnud, oleks me asjaajamist muidugi teisiti alustanud.

••Aga kui Eesti Pank andis garantii, oleks pidanud selle eest ju teoreetiliselt juba mingi summa saama?

Kui tehing oleks tehtud, oleks muidugi pidanud raha saama. Kuulge, kui mulle esitatakse ootamatult pakk paberikoopiaid, peaksin silmapilk mäletama 20 aastat tagasi toimunut? Üht-teist saan ma ju mälus taastada, aga mitte kõike.

••100 miljonit dollarit on ju suur raha.

Aga ma ei olegi põhilist küsimust eitanud - nagu ka nüüd - tõenäoliselt ma kirjutasin alla.

••Te olite ehk toona liiga usaldav ja andsite liiga kergekäeliselt allkirju?

Ma möönan, täiesti nõus.

••Äkki usaldasite oma meeskonda liiga palju?

Ma olen alati oma meeskonda usaldanud. Alati. Mulle on see põhimõtteline küsimus. Ja enamasti on see olnud väga õige otsus.

••Millisel juhul oleksite te toona pidanud peaministrit asjast teavitama?

Peaministriga olid meil tihedad suhted ja üldiselt oli ta kõigi Eesti Panga asjadega kursis, aga see polnud veel see tase, kus oleks pidanud üldse midagi tegema. Kui meil oleks tõsine plaan olnud, oleks ma hea meelega peaministrit teavitanud. Pangakriisid lahendasime ju koos valitsusega.

••Kas on äkki võimalik, et keegi tahtis üritada Eesti Panga antud garantiisid edasi müüa?

Ei oska öelda. Aga - mida sa müüd, kui selle taga pole raha? Juristid ütlevad, et see pole nüüd küll mingisugune garantii, mis kaubaks läheks. Aga välistada ei saa midagi. Vaadake, mis toimub relvaostudega, need on Eestiski taas aktuaalsed. Kuskil hakkavad valitsused otsustama, et teevad suure tehingu ja siis ilmub igavene hulk igasuguseid vahendajaid, kes kõik käivad ringi ja müüvad ennast. Nad tahavad saada mingisugused kavatsustekirju, millele minister X võib rahulikult alla kirjutada. Vahendaja on nüüd nii kõva poiss ja kasseerib mingisugustelt tehnikapakkujatelt teenustasu selle eest, et tal on siin mingi volikiri. Aga siis peab olema kaup. Peab olema midagi, mida müüa. Toonase „garantii" puhul polnud ju n-ö kaupa.

••Mida ja kui palju oleks Eesti Pank teeninud?

Ma arvan, et kui, siis Eesti Pank oleks teeninud sellest rahast, mis ta oleks laenanud edasi mõnele Eesti kommertspangale. Raha, mis sa sisse võtad, on väiksema intressiga kui raha, mille sa välja annad. See oleks olnud see loogika. Garantii võis selle laenamise odavamaks teha. See tõenäoliselt oligi kogu selle äri idee. Garantiitasud, mis makstakse, on väiksemad kui see, mis oleks makstud intressi pealt. See on see teooria, aga nii kaugele me ei jõudnud.

••Aga mistõttu see katki võis jääda?

Tõenäoliselt mina ütlesin, et lõpetame ära, see on jama, siit ei tule midagi.

••Kas Reformierakonnas on inimesed selle teema pärast mures? On nad küsimusi esitanud?

Olen ise selgitanud, nii palju, kui olen osanud. Need asjad vajasid mul mingil määral läbimõtlemist. Aga kui veel küsitakse, eks ma siis selgitan veel. See kõik tuli ju välja pärast seda, kui Reformierakond oli otsuse teinud.

••Kuid sellelt positsioonilt pole ilmselgelt mõnus uuesti peaministriks hakata, kui president sellise ettepaneku peaks tegema.

Loomulikult ei ole.

••Kas president Toomas Hendrik Ilvesega olete sel teemal eraviisiliselt rääkinud? On ta helistanud?

Rääkisime telefonitsi, enne kui ta Jaapanisse sõitis. Aga väga põgusalt.

••Ilmselgelt ei lõpe see teema selle intervjuuga ja elab oma elu edasi. Kas kavatsete ka ise uurida, rääkida endiste kolleegidega, kas ja mis?

Ma ei näe, kellelt peaks veel midagi küsima. Kui tahetakse tõsist uurimist, siis oleks vaja ka põhjust, kus keegi on saanud kahju või kasu. Aga seda pole. Aga kui tahetakse uurida, siis uuritagu. Mis seal ikka. Aga ma ei oska küll öelda, kellelt veel ammendavat infot saab.

••Teie südametunnistus on puhas?

Ma olen praegu selle intervjuuga rääkinud ära kõik, mida ma tean.

••Kas koalitsioon SDE-ga on kindel?

President pole ju andnud veel kõnelusteks mandaati, aga oleme sotsiaaldemokraatidega väga palju tunde koos kõikvõimalikke üksikasju arutanud. On palju seisukohti, kus on selgesti ühtelangevused, aga ka erimeelsusi. Sinna suunas me liigume, aga ma ei välista, et me ikkagi ei jõua kokkuleppele. Mis siis edasi saab, ei oska ma öelda. Mõnikord ütled, et erimeelsused - leiame lahendused. Täna on mõlema erakonna jaoks tegemist valusa koalitsiooniga, need punktid on vastandlikud. Ja kindlasti on enne lõplikku otsust mõlemal poolel valus neid oma erakonna juhtorganitele põhjendada.