Eesti Päevalehe avaldatud Eesti Panga dokumentidel on nii tollase Eesti Panga presidendi Siim Kallase (vasakul) kui ka tema juriidilise nõuniku Urmas Kaju allkirjad. Pilt on tehtud mõni aeg hiljem, 1999. aastal. Foto: Tiit Blaat

••Kui lihtne ja igapäevane tollal pangagarantiide andmine oli?

Me ei andnud mingeid garantiisid välja. Me ei saanudki mingeid garantiisid välja anda.Teoorias on see muidugi võimalik, aga mina ei tea, kuidas nende väljastamine käis. (Mõttepaus.) Tegelikult me ei andnudki.

••Ahaa.

Ei ole ühtegi garantiid, mis figureeriks mingites paberites.

••Mida see tähendab?

Üldiselt kajastub garantii panga bilansis. Garantii on ju kohustus, mille sa oled võtnud.

••Täpselt. Kohustus, mis võib realiseeruda.

Jah. Selleks, et bilanssi mingit kohustust võtta... Selleks peaks nõukogu… Ei-ei, see on ikka väga suur otsus.

••Aga mis oleks, kui tegemist oleks saja miljoni dollari suuruse garantiiga?

Sellist garantiid pole kunagi antud. (Justkui ümber mõeldes.) Vaadake, me olime tol ajal algajad, aga tahtsime kangesti Eesti Vabariigile raha teenida, aga meile ei laenatud midagi.

Vabariigi algusajal andis ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel tungiva korralduse, et läheksime Lennart Meriga Itaaliasse. Sealt pidi saama 500 miljonit dollarit laenu. Samamoodi lubas ka Rootsi pank laenu anda, kui kogu kullavara panti paneme.

Niimoodi otsisimegi igasuguseid variante, kuidas riigile raha teenida. Eks igasuguseid variante käis läbi. Tihti taheti tõestuseks, et me oleme ikka tõsiste kavatsustega, letter of intent’i [eellepingut].

••Aga mille eest see [küsijad osutavad esitatud kirjavahetusele] sada miljonit dollarit oli?

Ega ma täpselt teagi. See oli üks pakkumine ja inimesed tegelesid sellega.

••Milles see pakkumine seisnes?

Ma ei mäleta nii täpselt. Ju ta sada oli siis.

••Kindlasti pidi olema ka mingi tehing, mille katteks garantii anti.

Noh, ma pean enne pabereid nägema. Nii täpselt ei mäleta.

Aga kindlasti ma ei ütle, et ma midagi ei teadnud. Andsin oma õnnistuse sellele, et olgu hangime-proovime, äkki sellest tuleb midagi välja. Aga ei tulnud midagi välja.

••Te siis teate, et selline garantii oli?

Ja-jah.

••Aga mille kohta see oli?

Ma tean seda summat, muud ei oska öelda. Oli jälle mingisugune projekt, et saada Eesti Vabariigile raha, mis oleks läinud igasuguste heade asjade tegemiseks. Eks see teguviis oli natuke seiklejalik. Igasugust raha hangiti.

••Aga vaatame neid pabereid lähemalt, võib-olla saame siis rohkem teada.

(Lehitseb kiiresti kõik paberid läbi.) Kus need paberid teie arvetes ilmusid? Väga huvitav.

••Te lubate siin anda kolme päeva pärast välja kümme garantiikirja, millest igaühe väärtus on kümme miljonit dollarit.

Novot! Siin tekib kohe küsimus, kas ma ikka olen sellele alla kirjutanud. (Lehitseb uuesti.) See on… Kurat … Teab mis asi. Õrna aimu ka pole, mis asi see on. Sedasorti inimestega pole mingisugust kokkupuudet olnud. Mis asi see on?

••Selle küsimusega me siia tulimegi, et mis asi see on.

(Loeb, välja ütleb ainult ühe sõna: „Kaju.” Urmas Kaju oli Eesti Panga päevil Siim Kallase õigusnõunik.)

••See pole siis see sada miljonit, mida teie silmas pidasite?

(Tõstab pilgu.) Ma arvan, et on ikka see. Aga mina ju ei tegelenud nende konkreetsete detailidega. (Loeb edasi.) Ma ei saa isegi aru, mis siin kirjas on. Tundub olevat jälle mingisugune investeerimisskeem, mida meile pakuti. Mis ja kuidas kirja pandi, sellest ei ole mina teadlik.

••Paberitest käivad läbi sellised nimed nagu Leonid Apananski ja Michael J. Cunningham. Miks Eesti Pank neid garantiikirjadega tegelema volitas?

Apananski oli tol perioodil selline inimene, kes figureeris igal pool igasuguste asjadega. Ma sulgesin tema panga, aga meil olid ka pärast seda üsna head suhted.

••Aga selles kontekstis, et saja miljoni dollarilised garantiikirjad ja Apananski neid esindamas?

Kas tema on siis sinna esindama pandud?

••Jah, ühes kirjas viidatakse neile kahele.

Ei oska midagi öelda. Te peate mõistma, et tol ajal, kui üldse midagi tegema hakati, tuli kirjutada eelleping. Pean tunnistama, et praegu ma sellele alla ei kirjutaks, aga ma pole kindel, et ma siis ei kirjutanud. See oli vajalik, et üldse kuidagi asju ajada.

••Aga selleks, et neid garantiisid anda, pidi asi panga nõukogust läbi käima?

Kindlasti. (Ohkab.)

••Eesti Pangast öeldi meile täna, et see on juhtkonna otsustada, kas panna bilanssi või mitte.

Ma ei oska öelda, sellest on nii palju aega möödas.

••Kas Apananski oli sel ajal inimene, keda usaldada Eesti Panga tehinguid esindama?

Ei usu, et tal seal väga suur roll oli. Võimalik, et ta tõi mingisuguseid vahendeid ja ideid. Tõesti ei tea! Ma veel kord ütlen: meie juurde tuldi, pakuti, et on võimalik teha sajamiljoniline investeering, millelt Eesti Pank teeniks kõva protsendi. Sellele ma andsin kindlasti oma õnnistuse. Miks mitte, uurime! Aga see uurimine tähendas seda, et oli vaja konkreetseid pabereid. Jah, mõnikord ei oleks pidanud selliseid pabereid allkirjastama. Aga sealt maalt oli rahani veel väga pikk tee.

••Järgmine kiri on jaanuari keskelt, kus on selgelt öeldud, et need garantiid on juba välja antud. Väga kindlas kõneviisis.

Ei, seda ma ei tea.

••Kas te Michael J. Cunninghami tunnete?

Õrna aimugi pole.

••Aga Condor Trading Internationali?

Ei oska vastata.

••Volga Investment tuleb tuttav ette?

Ei tea, ei tule. See ei tule kohe üldse tuttav ette.

••Aga ikkagi sada miljonit dollarit. Arvestades, et Eesti Panga bilansimaht oli tol aastal 7,4 miljardit krooni. Sada miljonit dollarit oli 1,3 miljardit krooni. See ei saanud Eesti Panga jaoks päris igapäevane projekt olla.

Oli idee, et sellest saab ka palju kasu. Vaadake. Kui mingi garantii antakse välja, siis tuleb seda kajastada panga bilansis ja see muutub tegelikuks alles siis, kui ta on panga bilansis kajastatud. Kui teda seal pole, siis teda polegi olemas. Selles mõttes panen käe südamele, et Eesti Panga raha lendu ei ole läinud ja mingit ohtu sellest ei tekkinud.

••Te ju saate aru, millisesse valgusesse see teie Eesti Panga tegevuse asetab. Ei jäta just kõige paremat maiku.

Mis ma oskan selle kohta öelda? Muidugi, sellised olid ajad. Otsused tehti „oleme väga julged poisid” meeleolus. Oli selline meeleolu, praegu sellist meeleolu pole ja ei tohigi olla.