Siim Kallas Brüsseli kodus Foto: Priit Simson

Kas Eesti Panga garantiid tuldi tihti küsima?

„Ei saa öelda, et neid ei olnud, aga et oli tihti, ei saa ka öelda. Mäletan, et mingit garantiid taheti ükskord mingisuguse metsa peale.”

Nii meenutas peaministrikandidaat Siim Kallas üleeile Eesti Päevalehele antud intervjuus, kus ta avas enda allkirjastatud 100 miljoni USA dollari ehk rohkem kui miljardi Eesti krooni suuruste pangagarantiide tausta. Kuna Kallas metsateemal rohkem ei peatunud, jäi see küsimus eilse lehe paberversioonist välja.

Ometi ilmneb nüüd, et just selles faktis võib peituda võti, mis aitab avada nn miljardigarantii tausta. Eesti Päevalehe käsutuses olevas ühes 10 miljoni dollari suuruse garantiikirja näidises viidatakse tõesti, et Eesti Pank omakorda tagab garantii Eesti Vabariigi territooriumil asuvate loodusvaradega, mis kuuluvad Eesti Pangale ja millele ei ole seatud mingeid kitsendusi ega koormisi.

Kes lähiajalugu veidi paremini mäletab, sellele võib tõenäoliselt meenuda, et keskpangale eraldati juba 1992. aastal riiklikust metsafondist reservlangid. Selle mõte oli tekitada Eesti kroonile n-ö kattevara, kuna välisriikides deponeeritud kulda ei olnud pank veel tagasi saanud ning millegagi oli Eesti krooni kindlust vaja tagada.

Hinnaline kroonimets

Panga toonastes aruannetes on metsalangid ka korrektselt bilansivälise varana arvel ja metsa arvestuslikuks väärtuseks hinnati 1995. aasta aruandes 150 miljonit USA dollarit. Kuna mets oli Eesti Pangale antud just mõttega tagada värsket Eesti krooni, hakati seda rahvasuus nimetama kroonimetsaks. 1995. aastaks ei olnud aga enam mingit vajadust metsaga krooni tagada ja piltlikult öeldes jäi see pangal lihtsalt ripakile. Kuskil oli olemas 150 miljonile dollarile hinnatud vara, aga sellega ei tehtud midagi.

Eesti Päevalehe käsutuses on kõigest ühe garantiikirja näidis ja kaaskiri, milles lubatakse väljastada kümme identset garantiid. Siinkohal tuleb meile appi Kallase õigusnõuniku Urmas Kaju 11 aastat tagasi välja antud mälestusteraamat, kus ta avaldab foto just nimelt samast garantiist (mitte enam näidisest). Dokumendil on nii Kallase kui ka panga tolleaegse asepresidendi Vahur Krafti allkirjad.

Kaju selgitab raamatus ka veidi lähemalt seda, mida garantiiga teha plaaniti. Selgub, et selle väljastamise mõttele ei tulnud juhtkond tõesti omapäi. Eesti Pangale tehti sel ajal selliseid garantiide ettepanekuid küllaltki sageli, kuni pangajuhid märkasid neis võimalust suurt kasumit teenida. Kuna vaba raha polnud, tuli see asendada muu varaga ja lõpuks meenuski neile tuhandetel hektaritel laiuv roheline kuld – Eesti mets.

Kaju raamatus avaldatud dokumendi päises seisab numbrikombinatsioon 1/1-1995, mis viitab sellele, et tegemist on ühe kirjaga kümnest, mille Eesti Päevaleht eelmisel nädalal ka avaldas. Ilmselt jagati garantiikirjad osadeks seetõttu, et kümne väiksega on mugavam tegutseda kui ühe suurega, kas või et pakkuda neid mitmele kliendile korraga.

Mingil põhjusel viitab Kaju raamatus otsesõnu aga kõigest ühele garantiile ja salgab maha ülejäänud üheksa, mis olid kokku väärt 90 miljonit dollarit. Teisalt – kui tähelepanelikult lugeda, võib need osavalt ridade vahele peidetuna siiski leida. Nimelt viitab Kaju ühes lõigus, et kõnealune garantii kirjutati 10 miljonile dollarile ehk „selles sekeldamises tavapärasele summale”. Eesti Panga presidendi allkirja ja ümarpitseriga varustatud garantiikiri käes, saadeti Kaju enda väitel seejärel koos „tuntud finantsisti” Leonid Apananskiga salamissioonile Amsterdami. Väidetavalt olevat sealne ING pank huvitatud sellise garantii ostust.

Kaju mäletamist mööda polnud aga kumbki neist sel ajal tehingu sisust teadlik, sest kogu operatsiooni oli välja mõelnud juhtkond, teisisõnu Kallas ja Kraft kahepeale. „Õnneks või õnnetuseks ING Panga härrad taipasid ja nägid kohe ära, et nn kroonimetsa tagatisel välja antud suurgarantii on iseseisva väikeriigi keskpanga presidendi kinnitavast allkirjast ja vapipitserist hoolimata raamatupidamislikult tühi – nõude pööramine „kasvava metsa” (mida seadusega oli keelatud raiuda, st sisuliselt realiseerida) suhtes on võimatu,” väidab Kaju.

Püüdsime kontrollida, kas Kaju jutt Amsterdamis käimisest vastab tõele, kuid kahjuks on vastavad dokumendid Eesti Panga arhiivis aegumise tõttu hävitatud juba kümmekond aastat tagasi.

Tagantjärele võib ainult spekuleerida, mis oleks juhtunud, kui hollandlased oleksid nõustunud ja tehing oleks hiljem kokku kukkunud. Tõenäoliselt oleks garantii ühel hetkel sisse nõutud ja juristide vahel vallandunud võitlus Eesti metsa saatuse üle. Õnneks paistnud see hollandlastele sama tark mõte kui Kuule maatükk osta, ja eestlased tulid koju tagasi, paber näpus. „Seekord jäi suur lollus tegemata,” õhkab Kaju raamatus, kuid lisab, et mõni aeg hiljem tehti „lollus” Šveitsis siiski teoks, viidates ilmselgelt Kallase tuntud 10 miljoni dollari afäärile.

Mõistagi tasub Kaju meenutustesse suhtuda kriitiliselt. Tegelikult oli garantiidega kauplemise ajaks 10 miljonit dollarit Šveitsis juba ammu maha mängitud. Ka Hollandis käigu aasta, mis Kaju mäletamist mööda oli 1998, tundub kaheldav, sest selleks ajaks oli riigimets Eesti Pangalt üle võetud.

Kallas usaldab meeskonda

Need vastuolud ei tee aga olematuks Kaju versiooni, mis erineb sellest, mida on ajakirjanduse vahendusel väitnud Siim Kallas. Ehkki ka Kallas ei välista, et ta oma allkirja andis, väitis ta, et igasugune initsiatiiv tuli ametnikelt: nemad valmistasid dokumendid ette ning Kallas andis lõpliku nõusoleku – allkirja. Presidendina ei jäänud tal enda sõnul üle muud kui asjatundjaid usaldada. „Ma olen alati oma meeskonda usaldanud. Alati. Mulle on see põhimõtteline küsimus,” ütles Kallas esmaspäeval.

Uute asjaolude valguses püüdsime Kallaselt eile taas kommentaari saada, kuid ta keeldus sellest oma nõuniku vahendusel: „Hr Kallas on teie väljaandele pika intervjuu eile [esmaspäeval] andnud, täna ei ole sellele midagi lisada.” Samuti on jäänud kommentaarideks kättesaamatuks toonane asepresident Vahur Kraft.


Andres Anvelt: Kallas ei andnud piisavat selgitust

Kuigi endine Eesti Panga president, peaministrikandidaat Siim Kallas ütles eilses Eesti Päevalehes, et on oma südamelt kõik miljardigarantiid puudutava ära rääkinud, ei ole sotsiaaldemokraadi, riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Andres Anvelti hinnangul tegu ammendava selgitusega, sest õhku jäi küsimus, kas tehing ikkagi toimus või mitte.

Siiski lükatakse Siim Kallase mineviku küsimus praegu tagaplaanile, sest kõigepealt on vaja koalitsioonipoliitika kokku panna, sõnas Anvelt.