Kahekümne aasta eest väljastatud Eesti Panga garantiikirjad pidid minema Condor Trading Internationalile, mis oli registreeritud pildil olevasse hoonesse Inglismaal Kirkby Lonsdale’is. Praegu on sinna registreeritud Couch House Group Ltd, mida juhib Kallase allkirjadega dokumentidest tuntud Michael J. Cunningham. Foto: Google Streetview

Kui veel esmaspäeval ei mäletanud Siim Kallas Eesti Panga presidendina väljastatud 100 miljoni USA dollari suurusest pangagarantiist suurt midagi, siis eile hommikul meenutas ta erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et pangale pakuti garantiide vastu suure summa raha panka toomist. Väidetavalt oleks see aidanud Eestit likviidsuskriisist välja tuua. Sama mõtet kiirustas kinnitama veel mitu Reformierakonna juhtpoliitikut.

Seda, kes pidid olema tehingu osapooled või milles see täpselt seisnenuks, ega ühtegi teist detaili ei suutnud Kallas aga veel eilegi nimetada. Eesti Päevaleht otsis samal ajal garantiikirjade kasusaajaks märgitud ettevõtte Condor Trading Internationali jälgi ja leidis need Loode-Inglismaal asuvast väikelinnast Kirkby Lonsdale’ist. See ligi 2000 elanikuga linnake asub mägisel pinnasel jõe kaldal. Linn elavneb korra nädalas, kui ajaloolisele turuplatsile kogunevad äri tegema kohalikud kaupmehed.

Just samasse kitsaste tänavate ristmikku oli registreeritud ka Condor Trading International, millele Eesti Pank väljastas 20 aastat tagasi rohkem kui miljardi krooni väärtuses garantiikirju.

Kunagine riiulifirma

Ilmneb, et Condor Tradingu nimeline ettevõte loodi juba 1989. aastal, ent avalike registrite järgi oli tegemist riiulifirmaga. Briti ettevõtete registrist saadud majandusaasta aruannete järgi puudus ettevõttel igasugune äriline tegevus nii 1994. kui ka 1995. aastal ehk just sel ajal, kui Kallas hiiglaslikud garantiikirjad ettevõtte kasuks välja andma pidi. Ettevõte vahetas hiljem veel mitu korda nime, ent on praeguseks ka ametlikult uksed sulgenud.

Condor Tradingu nõukogusse kuulus aga Eesti Päevalehe eilsest artiklist juba tuttav Michael J. Cunningham koos tõenäoliselt oma pereliikme Mary Cunninghamiga. Mäletatavasti oli eile avaldatud dokumentides Kallas volitanud just Michael Cunninghami garantiikirjadega ümber käima. Cunningham on muide teeninud omal ajal Briti kuninglikus õhuväes, kus muu hulgas lendas ka hävituslennukitega Tornado. Ta on nõustanud Saudi Araabia õhuväge ja 1993. aastal pälvis ka Juri Gagarini nimelise medali teenete eest Venemaa kosmosetööstuse heaks.

Condor Tradingu emaettevõte oli täpselt samasse Kirkby Lonsdale’i majakesse registreeritud Coach House Group UK. See ettevõte tegutseb praegugi ja just seesama Michael J. Cunningham juhib Coach House’i.

Paraku nähtub ka selle firma 1995. aasta aruandest, et firma kuulus vähemalt toona veel pigem mikroettevõtete hulka. Ettevõtte peamine tegevus näis sel ajal olevat seotud kinnisvaraga. Samas aruandes hinnati Condor Tradingu väärtus kõigest 100 naelale.

Eesti Päevaleht proovis eile Michael Cunninghami ja tema ettevõtetega ühendust saada, kuid paraku need katsed ebaõnnestusid. Avalikele telefoninumbritele helistades väideti Eesti Päevalehele, et nimetatud ettevõtteid ja selle juhte seal küll ei asu.

Küll aga leidsime üles teise miljardigarantiidega ümber käima volitatud isiku – Iisraelis Tel Avivis advokaadibürood pidava Ran Gaziti. Gazit tunnistas Eesti Päevalehele, et mäletab 1990-ndate keskpaigast Eesti Pangaga asjaajamist hästi ja suhtles enda sõnul mitu korda ka Siim Kallasega. Garantiide ja tehingute taustadest ta aga rääkida ei saanud ja viitas advokaadi vaikimiskohustusele. „Ajakirjanikuna võite muidugi paremalt ja vasakult proovida, aga oma kliendi­suhetest ma rääkida ei saa,” märkis Gazit.

Eesti Pank ei selgita

Palju kordi püüdsime selgitusi saada ka keskpanga tänaselt presidendilt Ardo Hanssonilt, kes juba 1990-ndate alguses kuulus Eesti Panga nõukogusse, aga tulutult. Hansson andis pressiesindaja vahendusel teada, et tema polnud Siim Kallase väljastatud garantiikirjadest teadlik ja seetõttu olevat spekulatiivne rääkida sellest, kas, kuidas ja millisel hetkel pidanuks nõukogu sekkuma.

Samuti ei andnud oma hinnangut 20 aasta taguse loo uurimise vajaduse kohta Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar. Panga raamatupidajad ei ole aga siiani leidnud arhiivist ainsatki märget, mis selgitaks garantiide väljastamise tagamaid.

Kui Siim Kallas põhjendas garantiisid rahapuudusega, mida püüti võõrsilt saadud soodsate laenudega leevendada, siis toonane peaminister Andres Tarand väitis Eesti Päevalehele, et ei teadnud plaanist midagi. Täpselt kuu aega enne esimest kirja nn jõulurahuvalitsust juhtima asunud Tarand nentis, et siit-sealt riigiaparaat küll vahel logises, kuid vajadust nii suure rahasüsti järele riik toona tema sõnul ei näinud. „Muinasjutt,” võttis ta Kallase selgituse lühidalt kokku.

Tarandi valitsusaeg kestis vähem kui pool aastat ehk 1995. aasta aprillini. Täpselt sama kaua jätkas Siim Kallas panga presidendina, kuid ometi ei puutunud Tarand temaga sel perioodil kokku. Ta meenutas, et kui soovis peaministrina ülevaadet panganduse hetkeolukorrast, küsis ta seda alati Hanssonilt ja Kallas tegutses pigem omaette.

Tarand tunnistas, et ärevatel aegadel polnud tal mahti ja tegelikult isegi tahtmist Eesti Panga asjadesse sekkuda, sest aruannete järgi paistis kõik olevat korras.

„Eesti Pank oli minu silmis sõltumatu institutsioon, usaldasin neid täielikult. Tagantjärele võib ehk tõesti väita, et olin liiga kergeusklik, aga siis ei kahtlustanud ma tõesti midagi halba,” lausus Tarand.


Midagi ei läinud kaduma

Siim Kallas

Reformierakond

Tolleaegse Eesti Vabariigi juhtivad tegelased, Eesti Panga president sealhulgas, üritasid kõik omal viisil tuua Eesti Vabariiki kiiresti tsiviliseeritud maade hulka. [---] Arutasime võimalusi tuua Eesti Panka lisaraha, mida oli hädasti vaja riigile ja näiteks ka pankade toetamiseks ning kriiside leevendamiseks.

Meile pakuti ühe võimalusena suuri deposiite ehk raha panka. Selle vastu küsiti vastavas suuruses garantiikirju. Aga lõppkokkuvõttes ei jõudnud need läbirääkimised reaalsete tulemusteni.

[---] Raha Eesti Panka ei laekunud ja mingid garantiid ei realiseerunud. Nende töödokumentide eesmärk oli tuua noorele vabariigile Eesti Panka raha ja raha deponeerijatele vastu anda garantiikiri. Eesti Panga varasid hallati eeskujulikult. Midagi ei läinud kusagile kaduma.


Osalised peavad selgitama

Urmas Reinsalau

IRL

See on kindlasti tõsine juhtum, mis vajab asjaosaliste ammendavaid selgitusi ja kindlasti ka uurimist.

Arvan, et kõigepealt peavad asjaosalised andma ammendavaid seletusi avalikkusele. See ongi lähtekoht. Kui tahame Eestist kui läbipaistvast riigist kõneleda ja seda väärtuseks pidada, siis on kindlasti oluline, et me selle poole ka astume.

Kindlasti see [garantiikirjade ilmnemine] mõjutab antud olukorda [Siim Kallase peaministriks pürgimist], see on päris selge.


Üksikasju ei saa unustada

Andres Anvelt

SDE

Siim Kallase allkirjad Eesti Panga garantiikirjadel vajavad väga üksikasjalikke selgitusi, hoolimata sellest, et tegu on paarikümneaastase ajalooga. Nende kohustuste aegumistähtajaks oli määratud alles 2004. aasta detsember. Seetõttu võib ehk ka uurimisasutustel olla põhjust tunda asja vastu huvi. See on muidugi küsimus nendele ja eeldab juriidilist analüüsi.

100 miljonit dollarit on niivõrd suur summa, mille garanteerimise üksikasjad ei saa unustuses olla, isegi kui nad olid heausksed.

Siiski ei saa kuidagi jääda ükskõikseks kirjade ilmsiks tuleku ajastuse küsimuses. Viimastel päevadel on proovitud Ansipi lahkumispalve peatamiseks võtta ette igasuguseid samme, sealhulgas ka välispoliitiliselt.


Keegi kompromiteerib

Andrus Ansip

Reformierakond

Praegu mulle tundub, et keegi üritab mingeid fragmente ühest suurest kavast kasutada selleks, et kompromiteerida või suisa šantažeerida Siim Kallast poliitilistel eesmärkidel.

Ma olen olnud panganduses tegev ja mingisugune ettekujutus on mul toonastest aegadest olemas. Kui garantii andja oleks olnud mina, siis võite kindlad olla, et oleksin tegutsenud ainult Eesti riigi ja rahva huvidest lähtudes.

Probleem oli tol ajal [1990-ndate alguses] väga suur. Kõigis kommertspankades kokku oli likviidsust umbes 10 miljoni krooni jagu. Vahendeid oli väga palju juurde vaja. Krediidiressurssi üritati hankida mitmest maailma suurpangast.