Foto: Rene Suurkaev

Uurides aga siseministeeriumi kevadisi, pea nädalaste vahedega koostatud ja pealtnäha identseid memosid, milles analüüsitakse SKA-le erinevaid asukohti, selgub, et veel 9. aprillil ei eelistatud ministeeriumis mitte kuidagi Ida-Virumaad.

Miinuste seas oli üles loetud ka sealsed „julgeoleku ohud” ja ehitamise kulud oleksid küündinud 100 miljoni euroni. Kuid juba kümme päeva hiljem, 19. aprilliks, olid kui imeväel eelnimetatud julgeoleku ohud kadunud ning ka ehituskulud sulanud 71 miljoni euro peale, mis on peaaegu võrdväärne Murastesse või Piritale ehitamise kuludega.

Lisaks neile muudatustele ilmus aprillikuus valitsusele esitatud memodesse ettepanek „toetada SKA ehituse alternatiivi Ida-Viru”. Sellele aga ei järgne mitte toetamise põhjendus, vaid hoopis nõuanded, mida siseministeerium toetuse väljendamiseks ära teha saab. „…alustada vajalikke toiminguid riigile kuuluvate kinnistute üleandmiseks […], koostada finants- ja tegevuskava SKA Ida-Virumaale ehitamiseks…” seisab siseministeeriumi asekantsleri Lauri Lugna koostatud memorandumis.

Lugna vastas Eesti Päevalehe järelepärimisele aga äärmiselt lakooniliselt, öeldes, et julgeoleku ohte ei kajastata avalikes ega ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentides või nõupidamistel. Seega nende olemasolu või kadumist ta kommenteerida ei saa.