SLÕL: Tundmatu kolmnurk liugles Kehra kohal
Reedel pärast kella kümmet õhtul nägid Tallinna-Türi maanteel autoga sõitnud inimesed Kehra kohal kummalist kolmnurkset lennumasinat. "Alguses mõtlesin, et mingi lamp mobiilimastis, aga need on ju punased," räägib 25aastane Priit ja jätkab: "Kui puude vahelt välja jõudsime, nägime, et asi lendab, ühes otsas vilkus punane, teises roheline tuli." Priit ei oska täpselt öelda, kummas otsas miski põles. Kõrgus võis olla poolteist kilomeetrit. "Siis viis valguskera selginesid ja ma mõtlesin, huvitav, kuidas lennukil nii saab olla?" räägib Priit. Kui objekt üle auto sõitis, paistis selgelt: eredad valgustid olid tema alumises osas.
"Ähmaselt kujunesid objekti piirjooned, mis meenutasid väga võrdhaarset kolmnurka, aga sisuliselt sulas lennumasin hämarduva taevaga kokku," ütleb Priit. "Kui ma teda tagantpoolt nägin, tundus ta hästi lapik ja tiivad olid laiali. Tiiva otsad olid pisut ülespoole ja nende otstes vilkusid heledad tuled." Priit kinnitab, et eest- ja altvaates lendav objekt lennukit küll ei meenutanud.
Samas autos viibinud Kadri lasi akna alla, et lennumasinat paremini näha ja selle häält kuulda. "Täielik vaikus, liugles nagu elektriline tuulelohe," räägib Kadri SL Õhtulehele. Tema sõnul ei jätnud tundmatu objekt mingit suitsujuga maha. "Esimene emotsioon seostus Stealth-hävitajatega, mis on radaritele nähtamatud."
Autojuht Merje nägi lennumasinat rooli tagant vaid korraks. Temagi sõnul oli valgus väga ere ja intensiivne.
Võis olla võõras lennuk
Eesti Õhujõudude Staabist öeldi SL Õhtulehele, et sel kellaajal ja kuupäeval pole nemad andnud luba ühelegi võõrriigi õhusõidukile Eesti territooriumi kohal lennata. Samuti puudub õhujõududel igasugune info juhtunu kohta.
Meie andmetel pole reede õhtul sellist lendu Kehra kohal toimunud, kinnitab lennuameti peadirektori asetäitja Aadu Lee. "Kõikenägevaid primaarradareid meil pole, Eesti radar registreerib lennumasina, kui tema pardal on vastaja," seletab ta. Lee oletab, et Kehra kohal võis liikuda nii Ameerika kui Vene lennuk, sest praegu lihtsalt pole Eestil võimalik neid tuvastada. "Ilma luba küsimata, ilma raadiosideta," kirjeldab Lee üht võimalust. "Neid variante luurelendudel kasutatakse!"
"Reisilennukid lendavad 9-12 km kõrgusel, nii et üle jäävad ilmselt deltaplaanid," seletab lennujuhtimiskeskuse lennujuhtimisosakonna asetäitja Tanel Kulbas.
"Deltaplaan on küll kolmnurkne, aga mingisuguseid eredaid valgusteid tal küljes pole," ütleb kauaaegne para-plaanidega lendaja Teresa Mängel.
Iseenesest võib lambid deltaplaanile kinnitada, kuid Mängeli sõnul oleks see ohutustehnikat silmas pidades mõttetu.
"Igasuguseid asju juhtub!"
Ufospetsialisti Igor Volke sõnul said tundmatud kolmnurgad tuntuks 1989-1990 eelkõige Euroopas, täpsemalt Belgias, kus sajad inimesed nägid lendavaid objekte. "Sealsed inimesed kirjeldasid neid primitiivse võrdkülgse kolmnurgana, millel mingeid lennutehnilisi tunnuseid polnud," seletab Volke. Tema kinnitusel nähti samasugust objekti ka 1990. aastal Paldiski sõjaväebaasi kohal. "Tallinnas Nõmmel nähti sarnast, kuigi süsimusta lennumasinat 1992. aastal, aga too tegi ventilaatori häält." Volke ei oska seletada heledate valgustite olemasolu. "Need võisid olla nii seiretuled kui ka muuks otstarbeks kasutatavad valgustid."
"Ma ei usu, et ameeriklaste F-116 Kehra kohal lendas," räägib Copterlines´i üks omanikke Tõnis Lepp, et tegelikult võis objekt olla tavaline reisilennuk juhul, kui ta tuleb maanduma Narva poolt. "Kui tal on juba telik välja lastud, siis selle rataste küljes on tulesid terve rida," selgitab Lepp. Ta ütleb, et ka suured reisilennukid võivad õhus jätta mulje millestki väga kummalisest. "Kui kõik maandumispro?ektorid põlevad ettepoole, võib lainerist ka rombikujulise objekti välja lugeda," räägib Lepp. See, kas maal on kosta maandumismüra või mitte, oleneb tuule suunast.
Kadri Paas
