“/-/ sõnumi jõulisus õhutab lapsi ettevaatamatusele ja on lausa eksitav - kui näed sebrat, siis võid julgesti sõiduteele astuda. /-/ Seepärast on selle põhimõtteliselt väga vajaliku kampaania sõnum moonutatud ja vale,” seisab pöördumises. “Reklaamitud usk sebrast sõbrasse võib lõppeda traagiliste tagajärgedega,” hoiatab Palu.

ERAL-i presidendi Marek Reinaasi sõnul saadeti too kiri valesse kohta. “Kampaania lõpetamine pole minu võimuses. Olen aga nõus, et reklaam on valesti sihitud.” Kuid ta lisab, et ERAL-i 18 liikmesfirma hulka ei kuulu sebra-kampaania tegija DaDa.

“Hoian pöialt, et lapsed auto alla ei jääks. Minu arust peaks maanteeamet selle jama lihtsalt ekraanilt ära koristama,” hindab Reinaas.

Reklaami tellinud maanteeameti liiklusohutuse peaspetsialisti Urve Sellenbergi sõnul on igaühel õigus oma arvamusele.

“Sebrakampaania pole ainuüksi lastele, vaid ka autojuhtidele ja lapsevanematele mõeldud. Peame ju ütlema, et sebra aitab, mitte aga: vaata ise, kuidas hakkama saad.”

Sellenbergi sõnul ei ole tänavu ükski laps vöötrajal hukkunud. “On kahetsusväärne, kui nad alla jäävad, kuid kust nad peavad siis üle tee minema? Autojuhtidel peab jõudma pärale, et ülekäigurada on jalakäijale. Vöötrajal otsasõitmisele ei saa olla mingit õigustust.”

Anti Veermaa reklaamifirmast DaDa nendib: “UNICEF pole asja süüvinud. Liikluseeskiri ütleb, et ülekäigurajal peab jalakäija üle tee laskma,” sõnab ta. “Sellele aga tasub küll tähelepanu pöörata, miks vöötrajal just naised lapsi sandistavad!”

Tänavu on vöötrajal vigastatud 7 last. Kõigil juhtudel oli neile otsa sõitnud auto roolis naine.