SOG-i hukutasid rikkumised
Grupi juht eiras relvahoidmise eeskirju ja põhiseadust, tuvastas erikomisjon
Kaitsejõudude personalipoliitikat, sisekontrolli ja erioperatsioonide grupi SOG tegevust analüüsinud komisjon tuvastas mitmeid rikkumisi, mistõttu sai võimalikuks intsident Jõelähtmel ja mis viis lõpuks SOG-i likvideerimiseni.
15. mail toimus Harju maakonnas Jõelähtme valla territooriumil tulevahetus, mille käigus sai üliraskelt haavata Üksik-vahipataljoni Spetsiaalsete Operatsioonide Grupi ülema kohusetäitja seersant Indrek Holm.
Tulevahetuse põhjuseks oli väidetavalt Holmi korraldatud Võrumaalt pärit talumeestelt 80 000 krooni röövimiskatse. Röövimiskatsel kasutas Holm teenistusrelva. Holm on praegu üliraskes seisundis Tallinna Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonnas.
Kaitsejõudude peastaabi 2. osakond kontrollis asjaolusid, kuidas sai Holm piiramatu juurdepääsu SOG-i relvaruumile, kui relvuriks oli määratud Üksik-vahipataljoni ülema käskkirjaga Priit Pärgma.
Komisjoni aruandest nähtub, et ehkki Pärgma määrati relvuriks, ei saanud ta kohustusi üle võtta, sest vastavalt pataljoni ülema käskkirjale viibis ta sel ajal puhkusel. Tegelikult võttis grupi relvastuse, laske- ja lahingumoona, imitatsiooni- ja erivahendid ning optika üle Indrek Holm.
Ametkondlik juurdlus tuvastas, et SOG-lased Andrei Ambros, Ragnar Reitsakas ja Indrek Holm on rikkunud SOG-i ülemaks oleku ajal relvade üle arvestuse pidamise nõudeid.
Kaitseministeeriumi kantsleri Tarmo Männi juhitud komisjon jõudis järeldustele, et SOG-i puhul on toimunud kõikide otsustuste vastuvõtmine kaitseliidu ülema ja kaitseväe juhataja tasemel ja SOG-i tegevus oli reguleeritud käskkirjadega.
Samas juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et seaduste ega valitsuse määrustega ei olnud reguleeritud väeosa sisese allüksuse moodustamise korda ning määratletud, kellel on allüksuse moodustamise õigus. SOG-i kuuluvad kaitseväelased olid tänavu 1. veebruarini erinevate väeosade nimekirjas, mille alusel toimus ka nende töö tasustamine.
Tänavu veebruaris viidi SOG kaitseväe juhataja Johannes Kerdi käskkirjaga üle Üksik-vahipataljoni koosseisu ning kinnitati ka SOG-i koosseisutabel, kuid kaitseministrile vastavat palgalise koosseisu muudatust kinnitamiseks ei esitatud. Seega puudus kaitseministril ametlik informatsioon SOG-i olemasolu ja tegevuse kohta.
Kuna riigikaitset reguleerivates seadustes ei ole määratletud kaitseväe struktuuri mõiste, lähtus kaitseväe juhataja allüksuse loomisel komisjoni aruande andmeil oma tegevuses kaitsejõudude peastaabi ajutisest põhimäärusest, mille kohaselt on peastaabil õigus kooskõlastatult kaitsenõukoguga moodustada, reorganiseerida ja likvideerida kaitsejõudude üksusi, nende staape, asutusi ja organisatsioone riigikaitse vajadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Komisjon jõudis seisukohale, et palgalise koosseisu kinnitamisel oma käskkirjaga ületas kaitseväe juhataja talle rahuaja riigikaitse seadusega antud volitusi. Samuti oli SOG-i liikmete suhtes läbi viimata atesteerimine ning teostamata julgeolekukontroll. Komisjon selgitas välja, et SOG-i liikmete osas ei olnud teostatud ka isikukontrolli.
Komisjoni hinnangul oli käsuliini kulgemine väljapool paiknemis- ja teenistuskohta küll lubatud, kuid nii SOG-i kui ka Kurkse õnnetusjuhtumi puhul ilmnes, et üksnes vormiline alluvus muudab tegevuse kontrollimise raskendatuks. Seega ei olnud käsuliin sellisel kujul põhjendatud.
Samuti rikkus SOG-i ülem Andrei Ambros põhiseadust, mille kohaselt ei tohi tegevteenistuses olev isik olla muus valitavas ega nimetatavas ametis. Komisjon selgitas välja, et Ambros kuulub turvafirma B-Rühm nõukogusse ning on ka AS-i Kondori Inkasso ja Eesti ju-jitsu liidu juhatuse liige. Praegu on Ambros õppustel Ameerika Ühendriikides.
Komisjon võttis ka seisukoha, et SOG-i kui sisuliselt sõjaväepolitsei allüksuse tegutsemine ei ole senistel alustel otstarbekas.
Valitsus otsustas 1. juuni õhtusel kabinetiistungil SOG-i likvideerida ning saata selle liikmed erinevatesse väeosadesse väljaõppe instruktoriteks.
Oma kokkuvõttes nentis komisjon, et kuna kehtivates seadustes on täpselt reguleerimata kaitseväe struktuuriüksuste, sealhulgas allüksuste moodustamise, ümberformeerimise ning laialisaatmise kord, samuti kaitseväeteenistuse korraldus ning vastava kontrolli teostamine, pole piisavalt tagatud kaitseministeeriumi kontroll kaitsejõudude üle.
Samuti puudub suures osas seadusandlik alus personalipoliitika teostamiseks, kuna kehtiv kaitseväeteenistuse seadus ei reguleeri kaitseväelase tegevteenistusega seotud küsimusi vajalikul tasemel, tõdes komisjon.
Kaitseväe juhatajale on seadusega pandud kohustus hoolitseda kaitseväelaste teenistuskäigu eest, kuid seadusest tulenevad vahendid selle ülesande täitmiseks puuduvad.
"Süsteemitu ja korrastamata õiguslik alus võimaldab juhuslikkust kaitseväe struktuuri ja struktuuriüksuste moodustamisel, muudab ebamääraseks kaitseväe juhtimisega seotud institutsioonide koordinatsioonisuhted ja vähendab õigusriigile omase kaasaegse kontrolli tõhusust kaitseväe üle," seisab komisjoni aruandes.
Hetkel on kaitseministri pädevuses üksnes kaitseväe ja kaitseliidu palgalise koosseisu kinnitamine.
