Songisepp tagastab alla kümnendiku pistisest, kuid elab oma Nõmme majas edasi
Aastaid Tallinna liiklust juhtinud Mati Songisepp mõisteti eile Harju maakohtu otsusega süüdi pistise võtmises. Ebaseaduslikult 144 000 eurot omandanud Songisepp peab riigile tagasi maksma ainult 10 412 eurot. Prokuratuur põhjendab sellist heldust Songisepa kehva tervise ja veel kehvema majandusliku olukorraga: üksnes pensionist elatuval Songisepal vara sisuliselt puuduvat.
„Mees, kes püsib alati pinnal,” iseloomustab Songiseppa tema kunagine alluv. Songiseppa on üritanud ametist kangutada erinevad linnavõimud, kuid hoolimata mitmest skandaalist jäi võitjaks ikkagi Songisepp. 2010. aasta septembris saabusid kaitsepolitseinikud korraga transpordiametisse ning otsisid läbi Songisepa ja tema alluva Vello Lõugase kontori.
Elab majas surmani
Selgus, et Lõugas ja Songisepp võtsid firmadelt pistist, mille eest ettevõtted said lepinguid töödele, mida nad lõpuks ära ei teinud. Songisepp vihtus seejuures hoogsalt tööde vastuvõtuakte kirjutada ja nii läks maksumaksjate raha ettevõtetele töö eest, mille tegemist pidas hiljem puudulikuks ka transpordiameti enda analüüs.
Üllataval kombel ei nõudnud prokuratuur kokkuleppemenetlusega nõustunud Songisepalt seda raha välja, sest kohtuotsuse järgi olevat Songisepp suunanud kogu pistiseks saadud raha oma poja Karli kardisõidu rahastamiseks. Kardispordi hooaeg maksab väga tagasihoidlike arvutuste järgi alates 10 000 eurost, kuid pole võimatu kulutada aastas ka kümme korda rohkem.
Ometi oleks naiivne arvata, et Songisepp oleks pärast aastaid magusal kohal töötamist olnud puruvaene, nagu kohtuotsus sedastab. 71-aastase Songisepa tegevusele heidab sootuks huvitavamat valgust kinnistusregister. Piltlikult öeldes tegi Songisepp end vaeseks pensionäriks ise, kui registreeris kuu pärast läbiotsimisi talle Nõmmel Väikese Illimari tänaval kuulunud 2000 ruutmeetri suuruse krundi ja sellel paikneva kahekorruselise viilkatusega eramu enda lähedasele Eda Kellerile.
„See on meie omavaheline asi ja ma ei sooviks seda kommenteerida,” vastas Keller küsimusele maja soetamise ja tema enda sidemete kohta Songisepaga. „Maja polnud tal ju ka kuidagi seotud pistisega saadud rahaga, vaid tunduvalt varem soetatud.”
Mis Kelleri ja Songisepa tehingu puhul kõige kummalisem, on see, et Keller omandas kinnisvara ühel tingimusel. „Isiklik kasutusõigus Mati Songisepp kasuks. Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest,” seisab kinnistusregistris. Maakeeles tähendab see, et Songisepp võib esimese vabariigi lõpus ehitatud ja hiljuti remonditud majas elada surmani. Veel eile päeval puhkas maja hoovis treileril ka Bella 461HT kaater, mille hinnaklass jääb sõltuvalt ehitusaastast ja päramootori võimsusest Soome paadimüügikuulutuste järgi 17 000–22 000 euro suurusjärku. Tõsi, me ei oska öelda, kes on kaatri omanik, sest laevaregistriandmeid sarnaselt autode omanike andmetega kõrvalistele isikutele ei avaldata. Kuid Songisepp ise pole kunagi teinud saladust oma armastusest meresõidu ja kaatrite vastu.
Kohus võib kohtualuselt konfiskeerida ka vara, mis on saadud süüteoga saadud vara arvel ja läinud seejuures kolmanda isiku valdusse. Seda juhul, kui see on omandatud täielikult või olulises osas süüteo toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Eeldusel, et Songisepp müüs maja ausatel eesmärkidel ja ajaline kattuvus läbiotsimistega on kõigest kokkusattumus.
Põhja ringkonnaprokuratuur leppis Songisepalt pisku nõudmisega seetõttu, et enne kokkuleppe sõlmimist tehtud varandusliku seisu kontroll ei tuvastanud tal märkimisväärset isiklikku vara. „Ta on pensionär, kelle põhisissetulek on 418-eurone pension, ja kogu pistisena saadud vara on Songisepp ära kulutanud,” selgitas prokuratuuri pressiesindaja Arno Põder. „Songisepa enda ütluste kohaselt läks raha tema poja kardisõiduharrastuse tarbeks.”
Pole ostetud pistise eest
Prokuratuur põhjendas maja konfiskeerimata jätmist tõsiasjaga, et seda ei ole soetatud pistise eest saadud rahaga. Pealegi on Nõmme eramu Songisepa ja tema lähedaste eluase, mille äravõtmine oleks seadnud nad väga raskesse olukorda, põhjendab prokuratuur. „Kriminaalmenetluse seaduses on sätestatud mitmed piirangud vara konfiskeerimisele ning neile on antud juhtumi puhul viidanud oma otsuses ka kohus,” selgitab Põder, miks ajaliselt läbiotsimistega kokku langenud majatehingusse lähemalt ei süvenenud. „See tähendab, et vara ei konfiskeerita alati, kui see on vähegi võimalik.”
■Endine ETA tegevdirektor Songisepp asus linnaametisse tööle 1990-ndate keskel ja juhtis 2000. aastani transpordiametit. Siis tabas Songiseppa suur skandaal, kui transpordiametist läks kaduma miljoni krooni eest bussijäneste trahvikviitungeid. „Eks me kõik ole patused ja ükskord saab see paturegister piisavalt täis,” vahendas toonane ajakirjandus Songisepa lahkumisavalduse rahuldanud abilinnapea Priit Vilba sõnu. Täpset summat, kui palju võisid kontrolörid raha oma taskusse pista, ei tea ilmselt siiani keegi.
■Songisepp kirjutas küll lahkumisavalduse, kuid jätkas senise juhatajakoha asemel tööd transpordiameti juhataja asetäitjana. Rahulikumale tööle minna soovinud Songisepp hakkas korraldama liiklust ja parkimist.
■Järgmise linnavõimuna üritasid Songiseppa ametist kangutada Jüri Ratase juhitud noored keskerakondlased, kuid hoolimata paljudest transpordiameti ülbitsemise kohta saadud kaebustest ei suudetud tema tooli kõigutada.
■Viimane „kangelastegu” läks Songisepa skooritabelisse 2007. aastal, kui ta sulges võidusõidu jaoks omatahtsi nädalavahetuseks Laagna tee. Politsei sai sadu kaebusi, lasnamäelased pahandasid ja Songisepp sai linnavalitsuselt distsiplinaarkorras karistuse.
