Redingil õnnestus lõpuks see, mida europarlament on Euroopa Komisjonilt ammu nõudnud ja mida ta on püüdnud enne ka komisjonist läbi vedada. Seni on pidevalt sedastatud, et probleemiga oleks küll vaja tegeleda, kuid kvoodid ei ole parim lahendus. „Euroopa Liit on 50 aastat edukalt edendanud soolist võrdõiguslikkust. Äriühingute juhtorganid on siiani jäänud valdkonnaks, kus me ei ole edu saavutanud,” sai Reding eile aga deklareerida.

Direktiiv ei puuduta kõiki Euroopa ettevõtteid, vaid ainult neid, millel on üle 250 töötaja ning mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja mis on börsil noteeritud. Eestis vastab neile kriteeriumidele kümme ettevõtet, ent kogu Euroopas on selliseid firmasid ligi 5000. Riigi osalusega börsil noteeritud äriühingutelt ootab eelnõu sookvoodi täitmist juba varem, 2018. aastaks.

Euroopa Komisjon kinnitas, et ka edaspidi jäävad peamisteks kriteeriumideks, mida nõukogu liikmeid valides arvestatakse, kvalifikatsioon ja kogemused. Aga kui ühele kohale kandideerijad on nende näitajate järgi võrdsed, siis peavad ettevõtted eelistama naiskandidaati. Ühtlasi püüab direktiiv tagada, et ettevõtted ei hakkaks karistuse hirmus naisi tingimusteta edutama. Ja karistused tulevad, sanktsioonid sookvooti rikkuvatele firmadele kehtestab iga liikmesriik ise.

Probleemi ei saa Euroopas keegi eitada. Euroopa Komisjoni andmeil on Euroopa suurettevõtete juhtivatel kohtadel üsna vähe naisi: vaid 15% nõukogude liikmeid ja 8,9% juhatuste liikmeid on naised. Olukord hakkab küll paranema, aga Euroopa Komisjoni andmeil kõigest 0,6 protsendi võrra naiste kasuks aastas. Kuues Euroopa Liidu riigis, sealhulgas ka Eestis, on olukord kahe aasta jooksul hoopis halvenenud. Just aeglase tempo tõttu direktiiv luua kavatsetaksegi, kusjuures see ei jää kehtima aegade lõpuni, vaid 2028. aastani.

Probleem pole suur

Nii väiksemate ettevõtete, suurfirmade, ettevõtete ühenduste kui ka poliitikute ütlustest paistab, et firmade juhtkondade sooprobleemi ei peeta eriti suureks ja suhtutakse kahtlevalt kõrgemalt kehtestatud kvootidesse kui võimalikku lahendusse.

Väga erinevaid tööandjaid ühendav tööandjate keskliit ei tahtnud võimaliku tulevase sookvoodi direktiivi kohta eile arvamust avaldada. Liitu kuuluvad ettevõtted soovisid esmalt sookvooti puutuvate dokumentidega lähemalt tutvuda ja organisatsiooni volikogus asja arutada. Küll on tööandjad varem olnud seisukohal, et sookvootide vallas võiksid kõigepealt eeskuju näidata riigiasutused ja riiklikud ettevõtted.

Äsja aasta ettevõtjaks valitud Ruth Oltjeri asutatud ja juhitavat firmat AS Chemi-Pharm direktiiv ei puudutaks, aga võib arvata, et isegi kui puudutaks, oleks sookvoot seal täidetud. Firma nõukogus on kolm naist ja üks mees, ka osakondades on pigem naiste ülekaal. Oltjer on töötanud mitmes välisriigis, ka Aasias, kuid ei ole kunagi tundnud naisjuhtide vähesuse või naiste diskrimineerimise probleemi.

„Ma arvan, et on raske kvoodi piiri kuhugi panna ja seda seejärel jõuga täita,” sõnas ta. „Soov ettevõtet juhtida ja sellele kohale pürgida peab tulema ikka inimese enda seest. Ei saa nii, et meil on vaja nüüd ühele kohale naist ja siis öeldakse, et sina seal, kesktasandi juht, tule ettevõtet juhtima.”

Selles, et naised peaksid olema ettevõtte juhtimise juures, Oltjer ei kahtle, sest nad näevad mõningaid asju teisiti. „Naistele on võib-olla lähedasemad pehmemad väärtused, perede, laste probleemid. Naised on kliendikesksemad, mõtlevad enam kliendi tagasisidele,” loetles ta ja lisas, et tunneb seda ka ise, sest teeb juhina näiteks lastega naistöötajatele paindlikumaid töögraafikuid.

Naised kohati paremad

Ühtlasi on Oltjer tähele pannud, et naised vaatavad ettevõtte juhina asju pikemas perspektiivis, mis on ettevõttele kahtlemata kasulik. Seejuures rõhutas ta, et sellegipoolest ei ole tarvis kuskilt kõrgemalt kehtestatud rangeid kvoote, et naisi juhtivatele kohtadele saada. „Panustada tuleb rohkem rohujuure tasandile, et inimene areneks läbi kõigi astmete. See ei too muidugi kohe tulemust, aga pikapeale jõuab niimoodi rohkem naisi juhtivatele kohtadele,” pakkus Oltjer. „Naisel peab olema tahtmist ja ka kompetentsi sellel kohal hakkama saada.”

Toidutööstusfirmal AS Premia töötab Eestis üle kolmesaja inimese, ettevõte on noteeritud Tallinna börsil ja käive oli 2011. aastal üle 80 miljoni euro. Seega on Premia üks neist, millele direktiiv mõne aasta pärast rakenduma peaks. Premia nõukogus on seitse inimest, viimane kui üks meessoost. Üks neist, Indrek Kasela ütles, et suhtub alati ettevaatlikult igasugustesse kaugelt tulevatesse ettekirjutustesse, milles on sees täpsed protsendid ja arvud. Endaga seotud ettevõtetes ta Premia nõukogu ühesoolisest koosseisust hoolimata probleeme ei näe.

„Hea meelega palkaks naisjuhte rohkem, nad on kohati meestest paremad,” sõnas ta ja pigem nõustus Oltjeriga selles, mis puudutab naiste pehmematele väärtustele suunatud lähenemist. „Mõneti on küsimus hoopis selles, miks osa meesjuhtidest on tahumatud ja selliste vaadetega, mis on pärit Nõukogude ajast,” lisas ta ja viitas sellele, mida ütles rahandusminister Jürgen Ligi telesaates Kaja Kallase kohta.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei olnud eile õhtul veel jõudnud direktiivi eelnõuga lähemalt tutvuda. Siiski tõdes ta, et Eestis puudutab sookvootide direktiiv üsna väheseid ettevõtteid, sest neid, mis vastaksid kõigile eespool loetletud nõudmistele, ei ole meil eriti palju.

„Aga üldiselt on Eesti olnud seisukohal, et kvoodid ei pruugi aidata seda probleemi lahendada,” ütles ta. Ka Euroopa Liidu nõukogu istungitel on riigid suhtunud sookvootidesse üsna erinevalt ja kuna direktiivi eelnõu nüüd toetati, on seda järelikult oluliselt pehmemaks muudetud.

Teatavasti on Euroopa Liidu bürokraatiamasin suur ja aeglane ning seetõttu ei pea ka praegu direktiivi nõudmisi mittetäitvad ettevõtted küüsi närima. Komisjonilt heakskiidu saanud eelnõu hakkavad nüüd arutama Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Parlament. Alles siis, kui direktiiv on parlamendis vastu võetud, peavad liikmesriigid hakkama oma seadusi selle järgi ümber korraldama. Selleni võib kuluda julgelt mitu aastat.Kümme ettevõtetEesti börsifirmad, mida sookvoot puudutab

 käive 2011. a/ miljonit eurotkeskmine töötajate arv
Baltika53,4 1363
Ekspress Grupp57,41731
Merko Ehitus219,3920
Nordecon147,8731
Olympic126,42318
Premia Foods88,3825
Silvano Fashion Group103,63193
Tallink Grupp11536720
Tallinna Kaubamaja4363059
Tallinna Vesi51,2299
Mehed juhivad
Nõukogudes on vähe naisi

Eesti suuremad börsiettevõtted nõukogude soolise tasakaalustatusega silma ei paista.

Ühtegi naist ei ole näiteks Merko Ehituse viieliikmelises nõukogus, Premia Foodsi seitsmeliikmelises nõukogus ja Tallinna Vee üheksaliikmelises nõukogus. Harju Elektri nõukogus on viis liiget, nende hulgas üks naine. Nordeconi nõukogu kuueliikmelises nõukogus ja Olympic Entertainment Groupi neljaliikmelises nõukogus on samuti kummaski üks naine.

Silma paistab rõivakaubandusettevõte Baltika Grupp, mille nõukokku kuulub viis inimest, kellest kolm on naised.Naisi ja mehi suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites