Foto: Andres Putting

Rain Otsa sõnul ei ole Soomes elavad eestlased ei ole mingid mafioosod, vaid käituvad lihtsalt asotsiaalselt. Seda seetõttu, et eestlaste kogukond Soomes on killustunud ja pole ka näiteks ühendavat ajalehte - suhtlus on liikunud internetti.

"Soomes elavatel eestlastel ongi mitu Facebooki gruppi, kus on ju ka võimalik millegi üle arutada. Neis gruppides on meeste jututeemaks peamiselt see, kust saab reede õhtul alkoholi. Naised arutavad geelküünte paigaldamise teemal. Raske on kujutada ette, et sellises foorumis hakataks kunagi rääkima kultuurist ja eestlusest."

Ots arvab, et probleemid tekivad, sest Soome kultuur võib tunduda Eesti kultuurile väga sarnane, aga ta peidab siiski endas aspekte, mis tulevad üllatusena.

"Näiteks pinnapealselt tunduvad kõik soomlased sõbralikud ja sinatavad, aga kui küsid eestlase käest, kui mitu soomlasest kolleegi ja sõpra sind endale külla kutsunud on, siis ega ikka eriti ei ole neid küll. Kultuurid on piisavalt erinevad."

Soome eestlaste liitu näeb Ots katuseorganisatsioonina, mis võiks tuge ja abi pakkuda: "Selleks me Soome eestlaste liidu aastal 2002 asutasimegi. Paraku igal kohalikul ühingul on omaette spetsiifika ja omad huvid. Korraldatakse küll tublisti seltskondlikke koosviibimisi, kuid kõikide inimeste silmaring ei ole nii lai, et huvituda eesti asja ajamisest kogu Soome tasemel."

"Aega ju ka ei jätku, sest enamik eestlastest on ikkagi hõivatud oma isiklike majanduslike probleemide lahendamisega. Puudub haritud ja piisavalt jõukate inimeste kiht, kel on võimalus pühendada aega eesti asja ajamisele."

Soome eestlaste liidul on Otsa sõnul mitu poliitilist ambitsiooni. "Näiteks eesti keele toomine Soome koolide õppekavadesse. Soomes on rootsi keele õppimine kohustuslik, aga käib avalik arutelu, et sellest peaks vabanema."

"Meie ettepanekuks on, et kohustusliku rootsi keele asemel võiks olla alternatiivne keelevalik, kas rootsi, vene või eesti keel," ütles Ots.