Foto: Shutterstock

Kuu aega tagasi vallutas Soome rahvusvahelise meedia pealkirjad: õppeained kaotav enneolematu koolireform. Päris nii kaugele aga põhjanaabrid praeguse seisuga ei lähe, sest plaan on veidi leebem: 2016. aasta sügisest peavad 7–16-aastased õpilased vähemalt ühe perioodi aastas õppima nn fenomeni- ehk nähtusepõhise õppe järgi. See tähendab, et näiteks ajalugu, matemaatika ja võõrkeele tundide asemel õpitakse teemasid nagu Euroopa Liit, kliimamuutused, „100 aastat Soome iseseisvumisest” või hoopiski kassas rahaga arveldamist ja majandamist.

Euroopa Liidu puhul näidatakse, kuidas ajalugu mõjutab geograafiat ja majandust jne. Nii saavad ühe teema all kokku mitu õppeainet ja sageli tähendab see ka mitut õpetajat. Pedagoogidest toob see muutusi kõige rohkem põhikooliõpetajale. Sedasorti ainetevahelist õpetamist on Soome koolides katsetatud juba 1980. aastatest, aga vähem on seda teinud põhikooliklasside õpetajad, kes on peamiselt tegelenud oma õppeainega ja kelle kokkupuude mõne teise õpetajaga mitme aine korraga õpetamisel on olnud väikene.

Avalehele
13 Kommentaari