Soome-ugri maailm saab tulevast aastast oma kultuuripealinna

Kultuuripealinna tiitlile võivad kandideerida ka külad, peaasi, et seal õitseb hõimurahva elu.

„Pole välistatud, et ühel päeval on soome-ugri maailma kultuuripealinnaks Obinitsa või hoopis mõni Handi-Mansimaa küla,” räägib Oliver Loode, Eesti esindaja hõimurahvaste noorteorganisatsioonis MAFUN.

Mõte, mille Loode kolm aastat tagasi Tallinnas toimunud soome-ugri kuvandikonverentsil välja käis, on jõudsasti kosunud ja 1. märtsist algas esimest korda kandideerimine sellele unikaalsele tiitlile.

Mõte on kajanud nii ÜRO põlisrahvaste foorumil New Yorgis kui ka hõimlaste maailmakongressil Ungaris. Pälvinud sooja tähelepanu ja tekitanud lootuse, et soome-ugri ilma ühendav ettevõtmine võiks oluliselt edendada kohalikke identiteediotsinguid ja anda paikadele arenguimpulsse.

Loode täpsustas, et ühe aasta jooksul 25-miljonilist soome-ugri maailma esindav kultuuripealinn ei pea ilmtingimata asuma Ungaris, Soomes, Eestis või Venemaal. Pole välistatud näiteks mõni saamide asuala Norras või Rootsis. Samuti võib kultuuripealinnaks saada ungarlaste küla Slovakkias või Rumeenias.

Kultuuripealinna valimist korraldav MAFUN on kokku leppinud, et kandideerida ei saa vaid riikide pealinnad ja Venemaa föderaalregioonide pealinnad. Kultuuripealinn või selle regioon peab aasta jooksul korraldama vähemasti kaksteist kohalikku kultuuri tutvustavat üritust, millest vähemasti üks peab olema rahvusvahelise soome-ugri haardega.