„Me teeme moosi tavaliselt augustis-septembris ja sel ajal on poes suhkur odavam kui tavaliselt,” rääkis Tallinna turismireisile saabunud Mira Komeri, kelle sõnul on soomlased suured moositegijad. Kahe lapse ema Mari Saloniemi kinnitas samuti, et kui hooaeg on käes, siis on poes sooduskampaaniad. „Näiteks kui sa ostad umbes kümme kilo korraga, siis on hind üheksa eurot,” selgitas Saloniemi.

Eestis vastupidi

Eestis on aga asi vastupidi: praegu, moositegemise ajal on suhkur iseäranis kallis. Mõned  viskavad nalja, et mine või ise Soome odavama suhkru järele, ja paljud juba käivadki. Suvine moositegu ju ära jääda ei saa.

Valgamaal elav Ene Gross arvas, et üks hinnatõusu põhjus on meil just nimelt moositegu. „Suhkru hind läks ju kevadel kõrgeks, et nad (kauplused – toim) ju teavad ka, et inimesed hakkavad kevadel suhkrut ostma, et moosi teha,” arvas Gross.

Ka Eesti tarbijakaitse liidu juhatuse esimees Enn-Toivo Annuk oli kindel, et teatud piirini on suhkru hinda ikkagi mõjutanud moositegu. „Kui turu nõudlus on suurem, saab hindu tõsta. See on bisnis – kui võimalik küsida, siis miks mitte küsida,” arvas Annuk.

Tema arvates näitab hindadega mängimist ka see, et kauplused ei ütle, mis hinnaga nad suhkrut sisse ostavad. „Kui nad tahavad ausad kaupmehed olla, siis nad võiks öelda, et ostame selle hinnaga ja müüme sellega. Aga nad ei ütle,” rõhutas Annuk.

Suhkrut sisse vedava Antomin Trading OÜ juhatuse esimees Kalle Jaarman tõi Eesti suhkru hinna tõusule terve hulga põhjendusi: esmalt oli suhkru hinna tõus tingitud Euroopa Liidu suhkrumäärustest, mis tekitasid olukorra, kus liidu siseturul tekkis suur puudujääk suhkrutootjatele eraldatud tootmiskvootide ja tegeliku nõudluse vahel. Teiseks mängis hinnatõusus Jaarmani sõnul rolli ajakirjandus, mis hakkas suhkru hinna tõusust rääkima.

„Ostupaanika viis olukorrani, kus jaekettide ja suhkrumüüjate vahel sõlmitud lepingulised kogused müüdi Eestis läbi planeeritust mitu korda kiiremini ning et riiulitel oleks igapäevaselt suhkur olemas, tuli seda osta hetkel kehtiva turuhinnaga ehk ligi poole kallimalt kui tavaliselt,” rääkis Jaarman ja kinnitas, et jaekettide ja maaletoojate kasumiahnus küll hinnatõusu põhjustanud ei ole.

Moos keetmata ei jää

Peale selle on Jaarmani sõnul suurem mõju ka käibemaksul, mis paljudes teistes Euroopa Liidu riikides on toidukaupadele madalam kui Eestis, Lätis ja Leedus. Näiteks Soomes on see 12 protsenti.

Prisma turundusjuht Reigo Rahumäe põhjendas suhkru kõrgemat hinda siinpool lahte sellega, et prognoos, kui palju suhkrut inimesed ostavad, sai tehtud enne suhkrupaanika algust ja broneeritud kogused müüdi liiga ruttu läbi.

Niisiis pole moosikeetjatel muud võimalust kui kõrge suhkruhinnaga leppida. „Kui põõsas kannab marjad – kuidas ma jätan marjad põõsasse!” ütles Valgamaal elav Ene Gross. „Meie tutvusringkonnas kõik keedavad moosi. Kiruvad küll, et kallis on, aga ilma suhkruta moosi ju teha ei saa,” lisas ta.

Suure pere ema Maire Vihmann tõdes, et suhkru kõrge hind teeb murelikuks küll ja tahaks ikka, et odavam oleks. „Meil ikka maainimesed teevad moosi ja kui on natuke suurem pere, seda enam suhkrut kulub. Minu kuueliikmelisele perele läheb 50 kilo suhkrut aastas,” rääkis Vihmann.

Miks ei tooda Soomest hulgi?

Suhkruimportija Kalle Jaarmani kinnitusel ei oleks võimalik Soomest Eestisse odavamat suhkrut tuua, sest hulgihind on sarnane Eesti omaga. „Kuigi kauplustes maksab kilo suhkrut 65 eurosenti koos käibemaksuga, siis tööstusliku ehk 25-kiloses ja 1000-kiloses pakendis lepinguväliselt ostetava suhkru müügihinnad on ka Soomes sarnaselt Eestiga tasemel 90 eurosenti kilo pluss käibemaks,” ütles Jaarman.

„Hindade odavnemist võib oodata oktoobrikuust, kui tootjad hakkavad müüma uuest saagist toodetud suhkrut,” andis Jaarman lootust, kuid tõdes, et 2010. aasta tasemele hinnad ei lange, sest ka järgmise aasta tootmiskvoodi ja nõudluse vahel valitseb tarbijate kahjuks defitsiit.

Ka Prisma turundusjuht Reigo Rahumäe kinnitas, et odavamat suhkrut tulemas ei ole. Hiljuti müüs Prisma küll S-Grupi Rainbow suhkrut, mille hind oli madalam kui teistel Eestis müüdavatel suhkrutel, kuid broneeritud kogus on Eestis läbi müüdud ja järgmine partii on oluliselt kallim.