Soomlasele üks palk, eestlasele teine. Vahel üldse mitte midagi

Eestlasele, kes ei oska soome keelt ega tunne seadusi, võib töö naaberriigis saatuslikuks saada.

„2000–3000 eurot on meil saamata,” räägib juba aastaid paarimehega Soomes ehitamas käinud Priit, kellel on kogunenud omajagu kogemusi, nii häid kui ka halbu, naaberriigis töötamisest. Oma viimase tööandjaga lõid nad käed üle-eelmise aasta novembris. „Selle tööandja sain eelmise tööandja kaudu. Tööandja on väike firma, üks mees lihtsalt. Küsisime alguses ikka korralikult palka. Saimegi 14 eurot tunni eest, mis on väga hästi saadud. Küsisin, kas lepingut ka saaks, aga ta ütles, et ei tee,” kirjeldas Priit. „Kui ta nägi, et me teeme kõike, siis muudkui andis uusi töid.” Töödeks olid sisetööd, kapitaalremondid mitmetes baarides-pubides. Nad said ka bensiinikompensatsiooni, 40 senti kilomeetri pealt, kuna ehitusobjektile oli vaja sõita iga päev 100 kilomeetrit. „Kaks-kolm kuud oli tööl käia väga hea, aga siis hakkasid palgalehed ära jääma, sujuvalt hakkasime vähem palka saama. Bensiini kompensatsioon jäi ka saamata,” rääkis Priit. „Vastuseks anti, et küll on siin raha kinni ja küll seal, või pole raamatupidajat tööl või kindlustus peab veel tööd üle vaatama. Ja nii ongi meil siiamaani oma viimased rahad saamata, palgalehed on ka tema (tööandja – toim) käes,” lisas Priit, kes on nüüd tagasi Eestis ja mingeid pabereid Soomes töötamise kohta tal ka ei ole. Samamoodi jäi Priidul saamata ka eelmiselt Soome tööotsalt viimase kuu palk, kuigi töö tehti väga suurele Soome ehitusfirmale, kus ehitati mitmeid kümneid paarismaju. Priit ja tema paarimees ehitajate ametiühingusse ei kuulu, kuigi samal ajal möönab Priit, et meestel, kes kuuluvad, on ikka hulga kindlam tööelu. Kui jääd töötuks, saad ikka tasustatud. Enamik eestlasi aga tema sõnul ametiühingus pole.

Parem kui kodus passida

„Eks Soome firmad kasutavadki seda ära, et nende vastu ei minda. Meie ei lähe kohtusse. See läheb maksma ja me ei saa võidus kindlad olla. Ja sellega nad arvestavadki. Ka täiesti korralikud suured firmad tõstavad meid lihtsalt välja, kui töö on tehtud, ja jätavad palga maksmata,” kahetses Priit. „Samas eestlased ikka võtavad need tööd vastu, see on ikka parem, kui istuda kodus ja vaadata üksteisele otsa,” võttis ehitaja asja kokku. Nii Eesti kui ka Soome tööinspektsioonidest anti teada, et probleem on tõsine ja üha kasvav. Soome tööinspektsiooni inspektori Riku Rajamäki kogemusel on aga rohkem probleeme just juhul, kui ka tööandja on ka välismaalane, näiteks eestlane, kuna ta ei kipu Soome seadusi erilise põhjalikkusega jälgima. Näiteks ei maksta palka ametiliitude kollektiivlepingute kohaselt. „Aga ka välismaalasest töötajad on pigem lojaalsed oma tööandjale,” kirjeldas Rajamäki. „Soome firmad, kus töötab ka soome töötajaid, kes paremini oma õigusi tunnevad ja neid ka nõuavad, on sunnitud rohkem seadust jälgima. Samuti on ka meil, ametnikel kergem suhelda Soome firmadega kui välismaalastega,” möönis ta.