Lisaraha nõudvad meditsiini-töötajad jõudsid eile teosammu võrra lähemale oma nõudmiste lahendamisele, kui sotsiaalminister Jaak Aab kinnitas, et viib arutelu valitsuse tasandile.

Siiski selgub alles päev enne väljakuulutatud streiki, kas kolmapäevast on mõtet arsti juurde minna, sest selleks ajaks on meditsiinitöötajad teada saanud valitsuse seisukoha.

Streigiks valmistunud meditsiinitöötajad on rõhutanud, et lisaks palgatõusule vajab meditsiinisüsteem rohkem raha nii haiglate olme kui ka patsientide ravitingimuste parandamiseks.

Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul ongi praegu põhiküsimus poliitilise toetuse saamine. “Mõistan, kui keerulises olukorras on valitsus praegu, enne valimisi, aga loodan, et mingi lahendus tuleb, sest streigiga tuleb Eestile lahendus palju kallim ja hukatuslikum,” ütles Pärn. “Ma ei tahaks sellist riiki, kus streigid on igapäevane nähtus. Läbirääkimised ja teinekord ka mitte kõige parem kompromiss on parem kui sõda.”

Mitte ainult palgatõus

Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa tunnustas, et esimest korda oli läbirääkimistel ka sotsiaalminister Jaak Aab. Rahuloluks tema sõnul põhjust veel pole. “Rahul oleksime siis, kui meie pakkumine oleks vastu võetud,” ütles ta.

Meditsiinitöötajad lubasid oma palganõuet vähendada, kui täidetakse ka meditsiini üldist olukorda parandavad tingimused. Nendega lähebki Aab valitsusse. Meditsiinitöötajad taotlevad tervishoiuteenuste kulupõhiste hindade täies mahus maksmist ning raha arst-residentide palga tõusuks riigieel- arve lisaeelarvest.

Tänavu soovitakse miinimumtunnitasuks arstidele 100 krooni, õdedele 55 ja hooldus-töötajatele 32 krooni.

Tallinna kolme haigla nõukogu juhid Merike Martinson ja Vilja Savisaar kinnitasid, et toetavad arstide, õdede ning hooldustöötajate palga tõusu, kuid kutsusid neid üles streigist loobuma.