Kus juba on, sinna tuleb ka rohkem juurde. Kel aga raha niigi napib, saab seda ka juurde vähem. Rauno Volmar

Eestil on sotsiaaltoetusteks eraldatud vähe raha, kuid see natukenegi jõuab tõeliste abivajajate asemel hoopis päris heal järjel olevate inimeste taskusse. Selle tõsiasja toob eriti kõnekalt esile OECD põhjalik Eesti sotsiaalprogrammide analüüs.

Jagades inimesed kümnesse eri gruppi nende sissetulekute järgi, vaatasid analüütikud, kes neist ja kui palju sotsiaaltoetusi saavad. Tuleb välja, et 39 protsenti kõigi riigi rahakotist jagatavate sotsiaaltoetuste summast läheb viiele kõige rikkamale inimeste grupile.

Rikastel on vähem lapsi

Veel enam on raha jagamine kaldus rikkamate poole, kui vaadata peretoetusi. Kogu peretoetusteks jagatavast maksumaksja rahast läheb viiele rikkamale inimeste grupile tervelt 59 protsenti. Samal ajal näitab statistika, et suurem osa lapsi kasvab just viies vaesemas grupis.

Mis peretoetuste raha jagunemise nii suuresti rikkamate poole kaldu lööb, on mõistagi vanemahüvitis, mida makstakse eelneva palga ulatuses 100 protsenti, maksimumsumma küündib aga 33 000 kroonini kuus. Kuid samuti on ka tavaline 300-kroonine lapsetoetus Eestis universaalne ehk seda saavad kõik pered, sõltumata nende toimetuleku raskusest või kergusest.

„Eesti sotsiaalprogrammide süsteem tervikuna ei ole eriti ümber jagav eri sissetulekuga gruppide vahel,” märgivad analüüsi autorid. „Maksudel ja ülekannetel on väga tagasihoidlik tegelik reaalne mõju üleüldise sissetulekute võrdsuse tagamiseks,” lisatakse sealsamas. „Ümber jagatava raha suurus on aga piiratud ühtlase ja väga tagasihoidliku maksutaseme poolest.”

Kuna peretoetustele (loe: vanemahüvitisele) minev sum­ma on aga niivõrd suur, moodustab see suure osa ka kõigist sotsiaaltoetustest kokku. Ehk kõigile teistele toetustele jääbki väga vähe raha üle.

Ligi 40 protsenti kõigist sotsiaaltoetustest läheb seega rikkamale ühiskonna poolele, kelle sissetulek küündib üle medi­aani. Madalama sissetulekuga gruppide elutingimuste jaoks on aga sotsiaaltoetused üliolulised, moodustades kolmes kõige vaesemas rühmas üle poole nende sissetulekutest.

Universaalsete lastetoetuste summad on läbi aastate säilinud samad, kuna elukallidus on aga tõusnud, on nende väärtus inimestele aastatega aga märgatavalt langenud. Näiteks kokkuvõtlik kasu, mis nelja lapsega pere saab, langes 2000. aastast, mil see oli pool keskmisest palgast, aastatel 2008 ja 2009 vähemaks kui üks kolmandik.

„Praegu, kui jagatavat raha on vähe, võiks ümberjagamise süsteeme ümber teha,” leiab OECD oma kogemusele tuginedes.  

Eesti Päevaleht ootas kolm päeva vastust sotsiaalminister Hanno Pevkurilt, et teada saada, mida tema sellisest toetuste jagunemisest arvab ja kas ta võtab kuulda OECD soovitusi seda muuta, kuid minister ütles, et tal pole aega sellele praegu vastata.

Toetused on üldse väga väikesed

•• „Toetused on meil tervikuna madalad,” kinnitas analüüsikeskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk. „Eks ta nii tundub mõistlikum, et need vähesed toetused võiks koondada ja et nad oleksid siis sihitud abivajajatele,” leidis ka Võrk.

•• OECD riigid kulutavad sot­siaaltoetusteks keskmiselt veidi üle 20 protsendi SKT-st.

•• Euroopa Liidu liikmesriikides aga läheb sotsiaaltoetusteks keskmiselt 27 protsenti SKT-st. Eestis on see 12,5 protsenti.

•• „Kui vanemahüvitist ei oleks, oleks kogu sotsiaaltoetustele minev summa aga veel üliväike,” märkis Võrk lisaks. „Selge on see, et vanemahüvitis on see, mis tõstab toetuste saajate seas kõvasti rikaste osakaalu. Seda on meil tehtud aga teadlikult, tuues eesmärgiks võitluse iibe langusega. Vanemahüvitise lae ülevalt allapoole tuues jääks aga rohkem raha üle, mida jagada.” Võrk nõustub OECD analüütikutega, et Eestis võiks toimuda rohkem tulude ümber jagamist ja praegusel ajal just töötutele. „Näiteks tõsta töötu abiraha, mis on praegu 1000 krooni.”

•• OECD soovitab pikendada töötu abiraha maksmise perioodi ja tõsta oluliselt selle suurust.

•• Samuti soovitab OECD parandada töötukassa tööd.

Sotsid: rohkem toetust peaks saama töötud

•• Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor edastas, et nad võtavad OECD analüüsi aluseks ja teevad sellele tuginedes uue ettepaneku riigikogus, et suurendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi ja et hüvitise määrad oleksid suuremad. Näiteks et hüvitist saaksid ka need, kes lahkusid n-ö omal soovil, reaalsuses aga siiski tööandja käsul. Hiljuti nad selle ettepaneku juba tegid, kuid koalitsioon lükkas selle tagasi.

•• Kommenteerides veel üldisemalt toetuste jagunemist eri gruppide vahel leiab Nestor, et oma õigusi hästi tundev osa ühiskonnast teebki teadlikumaid valikuid ja saabki seeläbi ka veel rohkem toetust ühiskonnalt. Kui samal ajal teadmatuses kobav grupp jääb ka sellest nutsukesest ilma, millele neil peaks õigus olema. „Olen vastu sellele, et sotsiaalvaldkond taanduks sotsiaalabiks. Aga samal ajal on oluline, et kõige võimsamas probleemis vaevlevaid inimesi oleks vähem. Seetõttu riigi abi suunamine kõige madalamatele gruppidele oleks mõistlik.”

•• Samuti leiavad sotsid, et vanemahüvitise maksimummäära peaks allapoole tooma.

•• „Võrreldes teiste peretoetustega on see summa suur ja läheb sinna, kus ta ei ole kõige efektiivsem. Näiteks ema, kes saab palka 33 000 krooni, ma ei usu, et ta jätab lapse sünnitamata, kui ta saab vanemahüvitist vaid 24 000.”

•• Sotsiaaltoetuste suurendamise ettepanekuid on teinud ka Keskerakond ja Rahvaliit.