Makedoonia traadita virtuaalse reaalsusega ühendamine läks maksma ligi 32 miljonit Eesti krooni, Eestis kuluks Strachani hinnangul ligi kaks korda rohkem. “Valitsus peaks erasektoriga koostööd tegema,” märkis ta ja tõi näiteks maksualanduse pakkumise.

Strachani sõnul peab uskuma traadita interneti eelistesse. Makedoonia maainimestel või-maldab see nüüd teha kodus toiminguid, milleks nad seni pidid linna minema.

Ameeriklaste projekt lõhkus ka telekommunikatsiooni monopoli ning internetiühendus maksab nüüd ligi viis korda vähem. Pikemas perspektiivis pidurdaks see linnastumist, sest interneti abil saab ka äärealadel töökohti luua.

Miks siis Eestis üleriigilist traadita internetti pole, samas kui Makedoonia on Strachani sõnul meist arengus ligi kümme aastat maas? “Teil ei ole olnud väga agressiivset projekti,” leidis ta.

Eesti traadita interneti edendaja Veljo Haameri kinnitusel on ühiskond üleriigiliseks traadita internetiks valmis. “Sama roll, mis on internetil tänapäeval, oli vanasti elektril,” tõi ta paralleeli.

Võimalikud lahendused

Haameri kinnitusel oleks odavaim paigaldada WiFi (traadita lokaalvõrk), mille ühe seadme hind on ligi 13 000 krooni. ADSL-sõlme (kaabelühendus) ja WiMaxi (traadita lairibajuurdepääs) tugijaamad maksavad mõlemad umbes 100 000 krooni.

WiMaxi vastuvõtuseade maksab 4000–8000 krooni, mis pärsiks aga masskasutust. Seadmed ja tugijaamad tuleb paigaldada igasse asulasse ja väikeasulasse.

Kõige kiirema ja samas kalleima ühenduse saaks kaabliga, kõige laiaulatuslikuma aga WiMaxiga (leviala ligi 10 km). Linnas ja hajaasustusega piirkonnas läheb vaja erinevat lahendust.

Glenn Strachan Makedoonias

•• Makedoonia internetiseerimise maksis kinni USA rahvusvahelise arengu agentuur (USAID). Et rahastus oli suunatud e-kooli projektile, ongi kõik Makedoonia 460 põhi- ja keskkooli traadita internetiühenduses.

•• Enne 2004. aastat (projekti algus) kasutas Makedoonias internetti 4–8, praegu 27 protsenti elanikest. Suurim hüpe (38%) toimus kuni 19-aastaste kasutajate hulgas.

•• Kooliõpilastele on projekt suunatud lootusega, et mõne aasta pärast rakendavad nad oma teadmisi tööturul, aidates nii kaasa kogu riigi arengule.

•• Lisaks koolidele ühendati internetti ka ülikoole ja kohalikke omavalitsusi ning tutvustati digitaalset allkirja. Lisainfot selle kohta leiab veebist: www.mkconnects.org

•• Strachan on lokaalseid internetiühendusi loonud ka Rumeenias, Ugandas, Jamaical, Egiptuses, Panamal, Venemaal ja mujal.

•• Ta on töötanud ka hariduse arendamise akadeemias (Academy for Educational Development); telekommunikatsioonifirmas Realcom/WorldCom ja terviseinfo spetsialistina Grenadas.