Eesti Päevalehele eile intervjuu andnud üle poolesaja aastase ametiajaga arsti Heino Noore arvates peaks riik kiiremas korras vastu võtma seadusaktid, mis keelaksid üle 30-kraadise ilma puhul töötajaid väljas tehtavatele töödele saata. Noor arvas, et Eesti tööandjad on mõneti hullemadki Nõukogude Liidus tegutsenud represseerijatest. Seda väites peab ka ise töö- ja piinalaagrites aastaid kannatanud Noor silmas 1940–50-ndatel aastatel kehtinud korraldust, mille järgi ei tohtinud vangid 33 kraadist kõrgema välistemperatuuri puhul välistöid teha.

Mitte et toonane repressiivvõim soovinuks kuumapühi kehtestades inimlikel kaalutlustel vangidele halastada, vaid 88-aastse Noore sõnul oli kuumapühade põhjus märksa pragmaatilisem – säästa tööjõudu, et töötegijad suudaksid võimalikult pikka aega Nõukogude Liidule kasulikud olla.

„Inimesi lauspäikese kätte tööle ajades käituvad tööandjad väga vastutustundetult. Ma võrd­sustaks nende tegevuse täiesti tõsiselt kunagiste surmalaagritega, kus inimestel polnudki ette nähtud ellu jääda,” lausus Noor. Surmalaagrites jäeti vangid kuumapühadeks tsooni ja neile anti tavapärane söögi- ja tavapärasest suurem joogikogus.

Vähemalt puhkepausid

„Ma ei saa aru, miks Eesti seadusandlus on jätnud reguleerimata kuuma ilmaga töötamise tingimused. Eesti riigil, ja ka tööandjatel, peaks ju olema selge huvi säilitada tööjõudu. Praegu teeks tööandjad väga õigesti, kui nad tööjõu säilitamise ja säästmise eesmärgil annaks väljas töötavatele inimestele vabad või lühemad tööpäevad,” lisas Noor.

Elementaarseks peab staažikas arst seda, et tööandjad võimaldavad praeguse palavusega pikemaid puhkepause, loovad töötajatele võimaluse varju min­na ja end aeg-ajalt veega kasta ning hoolitsevad joogipoolise eest.

Aastaid ka erakorralise meditsiini ja intensiivravi arstina töötanud Noor rääkis, et kui töötajat sundida lauspäikese käes või ka niiskes, umbses ja üle 30-kraadises siseruumis päevade viisi töötama, võivad kuumalaine püsimise korral inimesed saada väga tõsiseid tervisekahjustusi, mis halvimal juhul võivad lõppeda fataalselt. Läbi lillede öeldes: tööandja peab hakkama uut kaadrit värbama.

„Kõigepealt reageerib ülekuumenemisele inimese närvisüsteem ja muidugi aju. Ülekuumenemisel võib tekkida erutus, ärevus, krambid, ajuturse ja rahutus. Vastupidiselt võib muidugi tekkida ka uimasus, loidus, apaatia, kus inimene ei oska, ei viitsi või ei taha enam varju minna. Need sümptomid on juba üsna tõsised ja vajavad kohe sekkumist,” rääkis Noor. Kuumarabanduse ja teiste palavusest tingitud haiguste ja sümptomite ennetamiseks soovitab Heino Noor traditsioonilise arstina viibida võimalikult vähe päikese käes, juua kergelt soolast vett, katta pea mütsi või kaabuga ja võimaluse korral end aeg-ajalt kasta leige veega.

Tõsisemaid kuumalaine ta­gajärgi saab meie meditsiin nä­ha paari-kolme kuu pärast, kui sagenevad nahavähi juhud ning diagnoositakse rohkem süda­me- ja veresoonkonnahaigusi. Positiivse poole pealt tõstis enesetappude uurimisega tegelnud Noor esile, et enesetappude arv kuumal suveajal märkimisväärselt ei kasva.

Ruumis töötajal piiriks 28 kraadi

•• Kuigi enamikus EL-i riikides ei ole tööruumide sisekliima õigusakti tasandil reguleeritud, kasutatakse rahvusvahelisi norme, mille järgi peaks temperatuur töökohal jääma 28 kraadi piiresse.

•• Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peaks töötaja tegema tööd enesetunnet jälgides ning vajaduse korral teavitama tööandjat probleemidest. „Kui tööruumi temperatuur on töötajale ebamugavalt kõrge ja mõistlike vahenditega ei ole seda võimalik alandada, tuleks kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamates ruumides ning piisavalt joogivett. Terviseohu korral tuleks töö katkestada,” ütles Pevkur.

•• Tööinspektsiooni poole on viimastel päevadel pöördunud kuu­ma töökeskkonna üle nurisevaid inimesi. Inspektsioon püüab en­da väitel tõsisemate kaebuste ja vihjete peale üldjuhul ka ettevõtet külastama minna, kuid trahvimine pole eesmärk omaette. „Trahvimiseni võib minna näiteks siis, kui tööandja ei arvesta üldse praeguste soojakraadide ja päikesepaistega ega võimalda välistöödel mingit puhkepausi varjulises kohas,” ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.