Viimaks jõudis punariik nõnda kaugele, et läks julgust kokku võttes olümpiale, õigemini andis Kreml selleks käsu. 1948. aasta Londoni mängudest jäädi eemale, kardeti kaotamist, sest Nõukogude atleet ei saanud ju kapitalistidele alla jääda. Nagu NLKP programmis kuulutati, pidi Nõukogude Liit maailma spordis domineerima ja tõestama, et kommunistliku ideoloogia tulemus on paremas vormis ja tervemad inimesed.