“Oleme lahendusest ühe sammu kaugusel,” ütles riiklik lepitaja Henn Pärn eile viis tundi pärast meditsiinistreigi läbirääkimiste algust. “Aga kahjuks ei tea, kui pikk see samm on.”

Päev enne väljakuulutatud   streiki tunde kestnud läbirääkimistel näis jää kord sulavat ning siis jälle uue hooga külmuvat.

Siiski jõuti pikaleveninud arutluste tulemusel otsusele, et streiki sel nädalal ei toimu ning kompromissettepanek läheb reedel haigekassa nõukogusse arutlusele.

“Eufooriaks põhjust pole, sest ega palgaleping pole veel allkirjastatud,” hoiatas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa kolleege, kes eile tulnud teate peale täna taas patsiente ravivad.

Lõplik kinnitus saabub pärast reedest haigekassa nõupidamist, kus otsutatakse, kas eraldada haigekassa ülelaekunud eelarvest raha tervishoiuteenuste hindade tõstmiseks, mille tulemusel tõuseks ka meditsiinitöötajate miinimumtunnipalk. Alles seejärel sõlmitakse lõplik palgaleping.

Kui haigekassa nõukogu otsust ei kinnita, alustavad meditsiinitöötajad esmaspäeval streiki üle kogu Eesti.

Palgatõus oli vajalik

Eile sõlmitud eelkokkuleppe järgi tõuseb arstide miinimumtunnipalk mullusega võrreldes 33 protsenti ehk saja kroonini, keskastme meditsiinitöötajatel 50 kroonini ja hooldustöötajatel 32 kroonini ehk 40 protsendi võrra. Sellele lisandub 2008. aastal veel 20 protsenti palgatõusu kõigile meditsiinitöötajatele.

Esialgsete arvutuste järgi tähendab kokkulepe sel aastal 460 miljoni krooni ning järgmisel aastal 660 miljonit krooni lisaraha.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul oli palgatõus vajalik. “Paratamatult peame arvestama, et meditsiinitöötajate tööturg pole Eesti, vaid Euroopa Liit, ja tööjõupuudus on meditsiinitöötajate osas domineeriv,” ütles Sule. “Seda arvestades on nende palga tõstmine ka Eestis praegu möödapääsmatu, selleta pole võimalik tagada, et tulevikus oleks Eestis meditsiinitöötajaid.” Kas kahe aastaga 50 protsendi võrra tõusev palk on õiglane nõudmine, ei oska Sule öelda. “Haiglajuhid teevad kõik endast oleneva, et maksta töötajatele võimalikult kõrget palka, kui töötajaid on vähe,” lisas Sule. “Tegime pakkumise 40 protsendile, aga kui võimalusi on rohkem, siis pole 50-protsendine palgatõus kahe aasta jooksul kindlasti liiga kõrge.”

Rehemaa sõnul ei loobu arstid-õed ka üldistest tervishoidu parandavatest nõuetest, kuid praegu lepiti kokku vaid miinimumpalgas.